Kui palju on Eestis HIV nakatunuid?

Seisuga 4.detsember 2000 on Eestis alates 1988.aastast kokku registreeritud 402 HIV nakatunud isikut. Nendest 66 on naised ja 336 mehed. Käesoleval aastal on avastatud 306 HIV positiivset, neist põhiosa Ida-Virumaal - Narvas.

Käesoleval aastal avastatutest suurima osa moodustavad 15-19 aastased noorukid.

Nakatumise põhjuseks on narkootikumide veeni süstimine (ühiste süstalde kasutamine). AIDS on Eestis diagnoositud 26 inimesel. AIDSi diagnoosiga on hetkel elus 6 inimest. Praegu elab Eestis 362 HIV positiivset isikut, neist 251 meest ja 55 naist.

Kuidas saab end anonüümselt uurida HIV-ile?

Tasuliselt saab HIV-ile anonüümselt uurida mistahes meditsiiniasutuses, kus vastavat uuringut teostatakse. Tasuta anonüümselt uurida saab AIDSi Ennetuskeskuse Anonüümsetes kabinettides Tallinnas, Narvas ja Tartus.

Iga analüüs, mis osutub esmases laboratooriumis positiivseks, suunatakse täpsustatud analüüsideks Tallinna Merimetsa Haiglas asuvasse HIV Nakkuse Referentslaboratooriumisse. Alles seal kinnituse saanud positiivsest vastusest teatatakse analüüsi andnud isikule.

Millal on vaja HIV nakatunud inimest ravida ja mida see ravi endast kujutab?

Peale nakatumist HIV positiivne inimene kohe tavaliselt ravi ei vaja. HIV vastast spetsiifilist ravi alustatakse siis, kui immuunrakkude (lümfotsüütide) hulk inimese organismis on viiruse hävitava toime (viirus paljuneb immuunrakkudes, hävitades neid) tulemusena langenud teatud tasemeni, mis hakkab ohustama immuunsüsteemi normaalset funktsioneerimist (see ongi HIV infektsiooni olemus ja infektsiooni lõppstaadiumini ehk AIDSini viiv protsess).

HIV infektsiooni ravi põhineb viiruse paljunemise pidurdamisel spetsiifiliste ravimite abil. Need ravimid pärsivad immuunrakus viiruse paljunemise erinevaid etappe. Selline viiruse pidurdamine on efektiivseim kui kasutada üheaegselt mitut (reeglina kolme) ravimit üheaegselt. Mida tugevamini õnnestub viirust pärssida, seda rohkem saame päästa immuunrakke viiruse hävitava toime eest. Ravi peab olema pidev ning selle efektiivsust tuleb regulaarselt kontrollida.

Kas ravi tulemusel inimene saab täiesti terveks?

Inimene ei saa täiesti terveks selles mõttes, et ta ei vabane viirusest lõplikult. Kombineeritud raviga on võimalik hoida viiruse hulka inimese organismis madalal, säilitades seega immuunsüsteemi funktsiooni, järelikult ka nakatunu rahuldava tervise, töövõime, enesega ja oma lähedastega toimetuleku. Seega on HIV infektsiooni korral tegemist kroonilise, pidevat ravi vajava haigusega. Väga oluline on ravida HIV positiivset rasedat, kuna nii saame vähendada sündiva lapse nakatumise ohtu kuni poole võrra.

Mis maksab HIV infektsiooni ravi?

Ravi on kallis. Üks kombineeritud ravi päev maksab keskmiselt 300 krooni.

Kes maksab selle ravi eest?

Praegu maksab ravi eest osaliselt ravikindlustus ja osaliselt riik HIV/AIDSi riikliku programmi arvelt. Sellest aga ei piisa kogu ravi jaoks. Ühe ravimi kolmest vajalikust peab praegu maksma patsient ise. Kuna see on ca 2500 krooni kuus, siis ei suuda enamus patsiente seda maksta. Mitteoptimaalne ravi pole efektiivne, kuna soodustab ravimitele mitte alluva viiruse kujunemist.

Mis juhtub siis kui me HIV positiivset ei ravi?

Sellisel juhul kulgeb HIV nakkus oma loomulikku rada. Mida rohkem viirus hävitab immuunrakke, seda nõrgemaks jääb immuunsüsteemi funktsioon ning seda kaitsetumaks muutub inimene paljude infektsioonide suhtes, mis normaalse immuunsusega inimest ei ohusta. Need saavadki haigele saatuslikuks. Viirusevastase ravi puudumis korral ravime patsiendi HIV/AIDSi loomuliku kulgemise avaldusi. Lõppkokkuvõttes on see kallim (korduv kallis haiglaravi, ravimid, töövõimetus, hooldus, invaliidsus ja muud kaudsed kulud). Raviga väheneb viiruse hulk inimese kehavedelikes, seega on nakatunu ka vähem ohtlik teistele inimestele.

Teatavasti on narkomaanid sageli nakatunud hepatiiti. Kas HIV infektsioonil on mingi seos ka hepatiidiga?

B ja C hepatiit kanduvad üle samade teede kaudu kui HIV. Nad on aga erineva ohuga nakkuslikkuse mõttes. Kasutusel on nn nõelatorke riski mõiste. Selle järgi on HIV nakkav 0,3 %, C hepatiit 5 % ning B hepatiit isegi 30 % juhtudel. Siit järeldub, et ühiskonnas peaks B ja C hepatiidi haigeid olema tunduvalt rohkem kui HIV positiivseid. Kui inimesel on samaaegselt HIV positiivsusega ka krooniline viirushepatiit, on tema HIV ravi komplitseeritud. Seetõttu tuleb enne ravida viirushepatiiti. Äge B viirushepatiit muutub krooniliseks (6 kuu jooksul) 10 % ja C hepatiit kuni 80 %-l juhtudest. Mureks on see, et anonüümselt HIV -ile analüüsi andvaid isikuid ei uurita viirushepatiitide suhtes.

Samal teemal: Müstiline tapja