Uuel aastal ilma sigarettideta

Oleme harjunud teadmisega, et naised elavad meestest kauem. Ometi väidavad meedikud, et lähitulevikus võib olukord muutuda. Ja põhjuseks ei midagi muud kui meie kauni soo kirg sellise hukutava harjumuse vastu nagu suitsetamine.

Faktid

- Suitsetamine on pärilik. Kui üks vanematest suitsetab, siis tõenäosus, et lapsest suitsetaja saab, on neli korda suurem võrreldes mittesuitsetavate perekondadega. Kui "tossavad" mõlemad vanemad, siis suureneb riskifaktor juba 5-7 korda!

- Tubakasuits on mitu korda mürgisem heitgaasidest. Kusjuures selle mõju raadius ulatub viie meetrini! Võib ette kujutada, kuidas kannatavad selle all passiivsed suitsetajad. Tõenäosus haigestuda kopsuvähki tõuseb neil 34 %, südame-veresoonkonna haigustesse aga 50%.

- Eriti ohtlik on suitsetamine naistele - organismi sattunud nikotiin rikub sünnitustalitlust ning võib saada lastetuse põhjustajaks.

- Eestis suitsetab ligi 30% täiskasvanud elanikkonnast, suitsetajate arv tõuseb eelkõige noorukite hulgas. Samas näitavad küsitlused, et 75% suitsetajaist soovivad sellest loobuda, kuid 90% nendest ei tule sellega toime, tahtejõuga suudab püsivalt jääda mittesuitsetajaks vaid 3-5 % loobujatest. Arstid usuvad, et suitsetamine väheneb elujärje paranedes.

Tõde ja väljamõeldis

Suitsetaja "musta" nimekirja võib kaua jätkata: peavalud, väsimus, nõrkus jalgades, hall näojume, kollased hambad… Kui see kõik nii ilmselge on, miks siis suitsetajate arv kasvab aastast aastasse?

Noored hakkavad suitsetama uudishimust - soovist "olla nagu kõik" . Paljud naisedki alustavad oma suitsetajateed andmata endale aru reklaami ja meedia poolt sisendatud stereotüüpide osatähtsusest nende valikus - tundub ju peenelt sigaretti suitsetav daam nii seksikas! Mis siis veel puberteediealistest rääkida. Pange tähele: kui väikesed (7-8-aastased) lapsed suhtuvad ema suitsetamisse negatiivselt, siis 12-aastane laps suhtub sellesse kui normaalsesse nähtusesse.

Noorukitega on kõik selge - nad ei mõista lihtsalt paljutki. Miks aga hakkavad suitsetama "õitsvas eas" naised? Siinkohal paar populaarsemat seletust.

"Suitsetamine tõstab toonust."
"Mul on madal vererõhk. Olen väga väsinud ning mul on raske kontsentreeruda. Sigaret "raputab" mu kiiresti üles, hommikul aga aitab ärgata. Pärast paari sigaretti on ka mõtted selgemad".
See kõik on tõepoolest nii. Kuid ainult algetapil. Sigarett mõjub ajule toniseerivalt, parandab tähelepanuvõimet, kiirendab ainevahetust organismis. Ometi on see mõju lühiajaline. Soovides end ergutada suitsetab inimene ikka enam ja enam, lõppkokkuvõttes aga tunneb end väsinumana kui varem.

Pealegi võib sageli tunda andev alusetu väsimustunne olla märgiks, et peaks mõtlema oma tervise peale. Selle asemel aga haaratakse sigareti järele. Suitsetamine vaigistab ebameeldivaid sümptomeid, kuid ei ravi haigust, vaid laseb sellel kaugemale areneda.

"Suitsetamine rahustab närve".
See on suitsetajate kõige populaarsem argument. Tegelikult täidab sigarett vaid ümberlüliti funktsiooni. Stressiolukorras on raske lahti saada masendavatest mõtetest. Suitsetamine viib aga mõtted mujale. See ongi kogu "rahustav" efekt.

Erinevate maade õpetlaste mitmeaastased vaatlused tõestavad, et suitsetajatel esineb närviatakke palju sagedamini kui nendel, kes saavad hakkama ilma nikotiinita. Mida kauem inimene suitsetab, seda haavatavamaks muutub tema psüühika, seda muutlikumaks meeleolud.

Suitsetasin, suitsetan nüüd ja edaspidi!

Kui ülaltoodu pole küllalt veenev ning suitsetamisest loobuda ei kavatseta, siis võiks vähemalt kõrva taha panna mõned nõuanded, kuidas kahandada kahju, mida suitsetamine põhjustab:

- Jälgige ja vajadusel muutke oma toitumistavasid.
Suitsetajatel täheldatakse pidevat A, B ja C vitamiini puudust. Sellepärast võiks sagedamini süüa maksa, kala, mune, piima, koorevõid (A vitamiin). Kruubid ja lihatooted toetavad B grupi vitamiinidega. Kibuvits, must sõstar, puu- ja köögiviljad aitavad mingil moel C vitamiini puudust leevendada (suitsetajatele on see eriti vajalik). Polüvitamiine peaks tarvitama aasta läbi.

- Kasuks tuleb spordiga tegelemine.
Suitsetajatele on eriti vajalik keskmise intensiivsusega kehaline aktiivsus värskes õhus. Ideaalsed oleksid jalutuskäigud, suusatamine, uisutamine ning aeroobika väljas. Värske õhk tugevdab vereringet, see aga parandab näojumet. Ainult et liikumise ajal ei peaks suitsetama.

- Unustada ei tohiks suitsupitse.
Tänu nendele väheneb tõrva ja vähkitekitavate ainete sisenemine organismi. Tõsi küll - nikotiinile pole tõkkeid: see imendub verre silmapilkselt, sellepärast võiks valida madala nikotiinisisaldusega sigaretid.

- Ei ole soovitatav suitsetada tühja kõhu peale ega enne magamaheitmist.

- Jätke viimane kolmandik sigaretist suitsetamata ning püüdke suitsu mitte sügavale sisse tõmmata - sel moel väheneb nikotiini tungimine organismi umbes 10 korda.

- Ja loomulikult tasapisi vähendada päevas tarbitavate sigarettide arvu.

Neile, kes tahavad maha jätta, ei tea aga, kuidas…

Hukatuslikust harjumusest lahti saada on alati raskem kui sellega alustada. Kuid kõik on võimalik! Harjumuseks võib lugeda juba ka ühekordset, ebaregulaarset suitsetamist (üks-kaks sigaretti seltskonnas või tööl. Harjumus suitsetada muutub tasahilju haiguseks, mida nimetatakse tubaka sõltuvuseks. Tavade muutmiseks on oluline alustada psühholoogilisest häälestatusest:

- Häälestage end otsustavalt sigarettidest loobumisele. Paberile võiks panna kõik põhjused, miks on tingimata tarvis suitsetamine maha jätta. Uskuge, nimekiri tuleb aukartustäratav ning seda võiks sageli lugeda (eriti siis, kui suitsuisu väljakannatamatuks muutub).

- Esimestel võitlusnädalatel on soovitav suitsetajate seltskonnast eemale hoiduda.

- Ettepanekule suitsetada vastake kindla äraütlemisega, julgustades end mõttega, et olete õigel teel.

- Peitke ära kõik tuhatoosid ja välgumihklid (kõige parem on need prügikasti visata) ning järelejäänud sigaretid jagada tuttavatele.

- Kuna suitsetamine on teatav rituaal, eriti pärast sööki, siis peaks selle mõne teise vastu välja vahetama. Näiteks võiks hammustada õuna, pista põske närimiskumm või võtta ette mingi aktiivne tegevus - näiteks teha korda oma töölaud või koristada kodu.

- Teatrid, muuseumid, kino ning põnevad raamatud viivad mõtted suitsetamiselt mujale.

- Kui siiski on tekkinud vastupandamatu soov suitsetada, siis võiks närvipinget maandada joogas kasutatavate hingamisharjutustega. Hingake sügavalt sisse (tunnetage kuidas õhk läbi kopsude kõhtu välja jõuab ja kõhu ette lükkab, ärge õlgu üles tõstke) ning seejärel pikalt välja. Kui võimalik, sulgege ka silmad ja keskenduge. Korrake mõned korrad. Selline hingamine aitab edukalt lõdvestuda.

Peale psühholoogilise on olemas ka füsioloogiline sõltuvus suitsetamisest. Niipea, kui inimene loobub suitsetamisest, tekib nn muutumise sündroom: ilmnevad ärrituvus, agressiivsus, rõhutud olek, ärevus jne. Võitlus suitsetamise vastu pole lihtne ei suitsetajale enesele ega ka tema lähedastele.

Siinkohal mõned arstide soovitused riskide maandamiseks: suitsetamist võivad järsku maha jätta vaid noored ja terved inimesed. Kui aga inimesel esinevad mõningad haigused, siis peaks ta kõigepealt spetsialistidega nõu pidama. Tavaliselt tegelevad patsientidega mitmed spetsialistid - eelkõige narkoloog ning psühhiaater. Esimesel etapil määratakse preparaate, mis asendavad organismis nikotiini. Näiteks kinnitatakse igeme külge spetsiaalsed kiled, mis "toidavad" organismi nikotiini asendajaga, kusjuures annust vähendatakse järkjärgult. Samal printsiibil "töötavad" ka nikotiinivastased plaastrid, mis kehale kinnitatakse. On olemas ka nikotiiniga närimiskummid. Neid aga ei närita, vaid lükatakse vastu põske, hoides seal mõned minutid, seejärel vahetatakse poolt (ühtekokku 20-25 minutit), siis aga visatakse minema.

Psühhiaatri ja psühhoterapeudi abi on samuti efektiivseks osutunud. Suitsetamine põimub tihedalt kokku psühholoogiliste protsessidega, kui aga harjumuslik doping puudub, tekib paljudel apaatia ning raskused tähelepanu kontsentreerimisega jne. Seetõttu valib arst vastavad ravimid,

Eestis tegutseb hetkel 5 suitsetamisest loobumise nõustamise kabinetti:

Tartu Ülikooli Kliinikumi Kopsukliinikus,
Tallinna Keskhaiglas,
Tallinna Järve Haiglas,
Tallinna Kivimäe Haiglas,
Tartu Maarjamõisa Polikliinikus.

Suitsetamisest loobumise nõustamise kabinetid töötavad programmilise nõustamise meetodi alusel. Lisaks vähemalt 6 - 8 nädalasele nõustamisele individuaal- või rühmateraapia korras saavad loobujad kas nikotiiniasendusraviks närimiskummit, inhalaatorit ja plaastreid (Nicorette, Nicotinell) või uut, klassikalisest nikotiinasendusravist erinevat retseptiravimit bupropiooni (Zyban).

Ja viimane nõuanne - pole vaja uskuda sõbratare, kes ütlevad, et suitsetamise maha jätnud inimesed lähevad paksuks. See pole midagi enamat kui müüt!
Kõige suurem kaalu kasv võib olla 1-2 kilogrammi (organism ärkab tasahilju pärast kroonilist sigarettidega mürgitamist ning sageli suureneb siis isu). Üleliigse nõudlikkuse korral oma figuuri vastu tuleb rohkem liikuda ning mõistlikult toituda "nikotiinijärgsel" perioodil. Sellest on enam kui küll, et säilitada olemasolev figuur.

Üheks teguriks, mis suitsetajaid ravist eemale hoidma kipub, on ravimite hind. Kuid juba esialgne kalkulatsoon näitab, et ravikuur on sama kulukas kui 3-4 kuud suitsetamist. Seega soovime kõigile edu.

Vaata lisaks: 1. jaanuarist jõustus Eestis Tubakaseadus.

Lähemat infot suitsetamise ja sellest loobumise kohta, saab ka vahetult kogemusi jagada.

Noortele suunatud veebileht suitsetamise kahjulikkuse kohta.