Kõikvõimas soja

Soja on kuum teema nii neil kui mujal maailmas. Tihti võib leida viited sojale kui peaaegu et kõige päästvamale imetoidule. Rinnavähi ja südame-veresoonkonna haiguste profülaktika, luukoe tugevdamine, menopausi sümptomite kergendamine - ei ole vist midagi, millega see tagasihoidlik uba hakkama ei saaks. Tänapäeval on hakanud kostma spetsialistide hoiatavad hääled nagu oleks liigselt kiirustatud soja kanoniseerimisega.

Millest käib siis jutt? Aasia maade naised kannatavad menopausi ajal vähem hoogude all kui eurooplannad. Üks seletusi on sojaratsiooni küllus selles maailmajaos. Kaks viimast uuringut - ameerika oma, kus naised tarvitasid sojatablette ning itaalia uuring, millest osavõtjatele anti sojapulbri lisandit, - näitasid, et ainult soja neist sümptomitest vabaneda ei aidanud.

Siinkohal on võrdluseks välja mitmete uuringute tulemused. Sellegipoolest jääb otsus kas üldse ja mil moel sojatooted oma toidulauale tuua jääb igaühe enda langetada.

Soja ning rinnavähk

Tänapäeval vaatavad õpetlased uuesti läbi oma arvamusi soja osast rinnavähi profülaktikas. Tõepoolest näitasid mõningad uuringud aasia naiste osavõtul, et selle haiguse madal tase on seotud eelkõige sojarikka toiduga. Oletatakse, et sojas sisalduvad isoflavoonid (ehk kasvuhormoonid) võivad blokeerida naissuguhormoon östrogeeni, aeglustades sellega vähirakkude kasvu.

Samad järeldused võib teha ka ameerika teadlaste uuringute tulemuste põhjal. Uuringutest osavõtjatel, kes said koos sojapiimaga 158 g isoflavoone päevas vähenes östrogeenide sisaldus ning langes rinnavähki haigestumise risk.

Kuid isoflavoonid võivad mõjuda ka analoogiliselt östrogeenile, mis faktiliselt stimuleerib kasvajate arenemist. Saatuse õela iroonia tahtel selgus Suurbritannias tehtud uuringu põhjal, et tekstureeritud jahvatatud sojavalgu kasutamine stimuleerib enne menopausi rinnanäärme rakkude kasvu, mis omakorda võib suurendada riski piimanäärme vähi tekkimiseks.

Võimalik, et probleem on toidulisandites. Loomsed katsed lasevad oletada, et soja isoflavoonide suured annused võivad ohtlikud olla, kui neid kasutada kontsentreeritud lisanditena. Teiseks, ei tasu unustada, et soja ja mais on kaks taime, mis on juba läbi teinud tõsised geneetilised mutatsioonid. Kuidas see täpselt inimesele mõjub selgub lõplikult alles aastate pärast.

Alabama ülikooli teaduri dr. Stephen Barnesi ja ta kolleegide läbi viidud rinnarakkude uuringud näitavad, et sojas sisalduv genesteiin pärsib tervete rinnakudede kasvu, aga mis veel olulisem, see pärsib ka mitut tüüpi vähirakkude kasvu. Dr. Dolores Foth ja kolleegid Saksamaa Universitat Griefswaldist tegid samasuguse avastuse makaakidega tehtud katsete käigus, kellele söödeti isoflavooniga rikastatud sojaproteiini.

Dr. Anna Wu ja kolleegid California ülikoolist uurisid rinnavähi esinemist Ameerika hiinlastel, jaapanlastel ja filipiinlastel ja avastasid, et mida rohkem nad tarbisid tofut, seda harvemini esines neil rinnavähki. Brüsseli konverentsil esitatud raportist nähtub, et just isoflavoonid võivad olla põhjuseks, miks Aasia päritolu naistel on väiksemad rinnad ja neil esineb vähem rinnavähki kui teistel naistel.

Läänes levinud suurte rindade kultus on teadlaste sõnul üks rumalamaid anatoomia moonutamise vorme ja samas ka üks ohtlikumaid.

Soja kaitseb mehi eesnäärmeprobleemide eest

Kulturistid üritavad pidevalt tõsta testosterooni taset ning neil on see keskmisest palju kõrgem. Raskuste tõstmine suurendab juba iseenesest testosterooni taset, samuti suur lihasmass. Lihaste seisukohal on see hea, tervise seisukohalt aga riskantne.

Manchesteri ülikooli uroloogiaspetsialistid tegid katseid normaalsete ja vähkkasvajaga eesnäärmerakkudega, toites neile genesteiini ja diadzeini. Soja isoflavoonid pärssisid normaalsete eesnäärmerakkude kasvu ja peatasid vähirakkude kasvu. Soja on ilmselt üks peamisi põhjuseid, mis Jaapani meeste eesnääre on korras kogu nende eluaja.

Soja tugevdab luustikku

Arvukad inimestel ja loomadel läbi viidud katsed näitavad, et genesteiin aitab vältida luude hõrenemist. Dr. Harry Blair Alabama ülikoolist ütles Brüsseli konverentsil esinedes, et genesteiin vähendab luu kvaliteeti vähendavate osteoklastide moodustumist. Dr. John Anderson Põhja-Carolina ülikoolist demonstreeris, et genesteiin aitab säästa luud samavõrra kui niisama suur doos östrogeeni ja seda toksilise kõrvalmõjuta. Dr. John Erdman Illinoisi ülikoolist näitas, et 40 grammi sojaproteiini päevas suurendab luude tihedust menopausi järel.

On küllaldaselt tõendeid selle kohta, et soja aitab südame-veresoonkonna haiguste profülaktikas ning tugevdab luid. Kolesterooli taseme langetamiseks soovitatakse kasutada 25 g sojavalku päevas. Hiljutine uurimus Kanadas kinnitas, et vähese hulga sojatoitude tarvitamine ei muuda hormonaalset fooni, tähendab ei suurenda ka rinnavähki haigestumise riski.

Soja on antioksüdant

Soja isoflavoonide mõju on ulatuslik. Nad mõjutavad mitmeid inimkeha süsteeme. Näiteks genesteiin aitab vältida südame-veresoonkonna haigusi, pärssides vereliistakute kuhjumist ja madala tihedusega lipoproteiinide oksüdatsiooni, mis on ateroskleroosi algetapp. Genesteiin neutraliseerib vabad radikaalid vereliistakutes.

Soja aitab viia vedelikku kehast välja

Kulturistide pidev probleem on, kuidas viia enne võistlusi vedelikku kehast välja, ilma et sellega kaasneks lihaste lamandumine nagu juhtub saunas higistades. Zaragosa Meditsiinikooli teadlane R.M. Martinez ja kolleegid avastasid, et soja isoflavoonid stimuleerivad neerude talitlust ja nende toimet võib võrrelda vedelikku välja viiva ravimi furosemiidi omaga. Tervetel inimestel ei ole soja mõju neerudele veel uuritud, aga väljavaated on igati positiivsed.

Soolised erinevused Arvestades selle mõju naise rinnale, olete te arvatavasti juba aimanud, et genesteiin kuulub fütoöstrogeenide klassi. See termin tähendab lihtsalt seda, et tegemist on taimsete kemikaalidega, mis avaldavad loomadele östrogeenset mõju. Dr. L.J. Lul ja kolleegid Texase ülikoolist söötsid sojapiimaga meestele ja menopausi eelsetele naistele kuu aja jooksul iga päev sisse 1000 milligrammi genesteiini ja 100 milligrammi diadzeini ning mõõtsid nende hormonaalset taset. Naistel vähenes östrogeeni tase 60 ja progesterooni tase 35 %. Need hormonaalsed muutused aitavad vältida rinnakudede liigset kasvu ja vältida vähktõbe.

Meestel jäi östrogeeni ja testosterooni tase samaks, aga dihüdrotestosterooni tase kahanes 13 protsenti, millega eesnäärmevähi oht vähenes 60 protsenti.

Kui palju on palju?

Tõenäoline ohutu isoflavoonide annus on 20-120 mg päevas. Ometi pole tänini ka kindlaid andmeid 200 mg ja suuremate annuste mõju kohta. Seda on palju rohkem, kui isoflavoonide sisaldus tüüpilises jaapani ratsioonis (40-100 mg päevas). Kuna aga toidulisandite üle puudub range kontroll, siis polegi teada, kui palju aineid need üldse sisaldavad.

Paanikaks pole siiski põhjust, kui on püüdlikult sojauba oma ratsiooni lisatud. Võiks lihtsalt piirduda sojavalgu loomulike allikatega - sojapiim, tofu, lihaasendajad või puuviljamaitseline sojajogurt.

Ekspertide hinnanguil võib soja süüa mitu korda nädalas. Kui aga perekonnas on esinenud rinnavähki haigestumise juhud, ei maksaks riskeerida, vaid peaks arstiga konsulteerima.

Toidud sojast on tunduvalt ohutumad seda sisaldavatest toidulisanditest. Soovitatav isoflavoonide hulk päevas - 30 mg, üle 120 mg ei ole soovitav kasutada.

Toit	Valk (g)	Isoflavoonid (mg)
Keedetud sojaoad,100 g	14,5	64,4
Sojajogurt, 250 g	8,7	41,2
Praetud sojaoad, 30g	10,6	38,9
Tofu, 100 g	18,5	29,1
Sojapiim, 250 g	7,4	4,4
Sojaidud, 30 g	3,9	12,3

Eestis on kättesaadavad ka spetsiaalsed Femisoja tooted nii meestele kui naistele.

Vaata liaks: Menopause.online