Käes on kevad! Ja õietolmuallergia
Allergia on organismi immuunsusreaktsioon, mis väljendub ärritusena, naha ja limaskestade tursena (kihelevatest nõgesetõve villidest ja pidevast nohust kuni ohtliku kurguturseni) vastuseks võõrastele ainetele - allergeenidele. Viimased satuvad meie organismi kõige erinevamaid teid pidi:
- toiduainete kaudu - kõige sagedamini on selleks munad, piim, shokolaad, kala, tomatid, maasikad, tsitruselised, pähklid, mesi, samuti ka toidukonservandid ning -värvid;
- läbi naha või limaskesta (keemilised ained, ravimid, kodukeemia ja kosmeetika);
- koos sissehingatava õhuga (kodune tolm, loomakarvade ja linnusulgede osakesed ning õietolm). Õietolmule keskendubki käesoleva artikli tähelepanu.
Kliiniline pilt
Nohu, valu silmades ning pisaratevool pole mitte külmetuse vaid pollinoosi tunnused. Seda ammutuntud haigust nimetatakse õietolmu allergiaks, varem kutsuti seda ka heinapalavikuks ning kevadiseks katarriks.
Kuna inimene pole võimeline muutma loodusseadusi - ära keelama kase, lepa, papli, paju ja vahtra õitsemist - satub ta paanikasse… Sest äkki on nina kinni, käes on nohu, kihelus ning silmad on otsekui liiva täis, siis veel valgusekartlikkus ning lõputu aevastamine . Lugu ei pruugi sellega veel piirduda. Vahel algab kurnav ja väga ebameeldiv kihelus kõval suulael ning kuulmekäikudes.
Allergik vahetab väsimatult taskurätte, hõõrub silmi ning püüab end pidevalt sügada, süüdi on kogu selles ebameeldivas situatsioonis märkamatu õietolm, mis täidab õhku. See on aga haiguse esimene laine. Kui puud on ära õitsenud, hakkavad suve algul õitsema lilled ja kõrrelised ning see on teise laine algus, augustis ja septembris, rohttaimede õitsemise ajal, algab kolmas.
Muide, linnaelanikud kannatavad haiguse all raskemini kui külaelanikud. See on tasu linnarõõmude eest - stress, kokkusurutus, ökoloogiaprobleemid, aga ka toitumine - tarvitatkse rohkem konservantidega toitaineid kui maal.
Kas siis tõesti need, kes allergia löögi alla on sattunutd ei pääse punetavatest märgadest silmadest ning pidevalt lörisevast ninast? Pääsevad küll, kui ise selleks pingutavad. Isegi kõige tundlikumad isikud suudavad allergianähud miinimumini viia.
Võta abinõud kasutusele
Allergiliste nähtude ilmnemisel tuleks külastada allergoloogi, kes aitab apteekides olevatest ravimite hulgast leida sobiva. Kasulik oleks välja selgitada ka õietolmuliigid, millele te eriti reageerite. Samuti oskab allergoloog nõu anda toitainete (allergeenide) osas, mille liigne tarvitamine võib soodustavalt mõjuda allergiahoogude ägenemisele.
Pidage meeles, et kahjuliku õietolmu kogus õhus sõltub kellaajast ja ilmastikutingimustest:
- kõige rohkem on õietolmu õhus hommikul ja päeval;
- kuival ja päikesepaistelisel päeval on selle kontsentratsioon maksimaalne;
- õhtul ja tuulise ilmaga leidub õietolmu õhus vähem;
- pärast vihma kaob õietolm mõneks ajaks hoopiski õhust.
9 nõuannet allergikutele
1. Kui on hakatud tarvitama antihistamiinset preparaati, peab seda regulaarselt tegema. Pole tarvis oodata allergia ilmseid tundemärke, ravimit tuleb võtta ennetavalt.
2. Kui enesetunne on üldise õitsemise ajal kehv võiks linnast väljasõite ja metsaminekut vältida. Vähemalt hommikuti, et asja mitte hullemaks ajada.
3. Õues tuleks käia (ei saa ju ometi kogu aeg luku taga istuda) õhtul, või veel parem, pärast vihma.
4. Korterit on parem tuulutada samuti õhtul. Kui kodus on õhupuhastaja või konditsioneer, olete õnnega koos.
5. Tuleb sageli dushi all käia ning pesu pesta. Siinkohal pole silmas peetud hügieenilisi harjumusi, vaid seda, et veega pestakse välja õietolm. Isegi suhteliselt korras kodudes ei tohi unustada tolmuimejat.
6. Antihistamiinide kasutamise ajal lugege hoolikalt infolehte - paljud selle grupi ravimid kutsuvad esile unisuse ning aeglustavad reaktsioone. Kui peate iga päev autorooli keerama, tuleb nende seast leida selline, mis just teie unisust ei tekita.
7. Et veidigi taltsutada tüütavat nohu, võib kasutada sooniahendavaid tilku. Nendest saadav efekt on kahjuks siiski lühiajaline ning nad ei asenda anthistamiine.
8. Kui silmatilgad on koju ununenud, võib kipituse ja punetuse leevendamiseks asetada silmadele külma niiske kompressi, mis vähemalt mõneks ajaks aitab.
Kui reageerimine puude õitsemisele pole adekvaatne, tuleb hoiduda sellistest produktidest nagu õunad, pähklid, kirsid, murelid, aprikoosid ning konjak, eriti aga mesi, mis sisaldab endas 10% õietolmu. Kõik need võivad esile kutsuda ägeda allergiahoo.
Vaata lisa: Eesti Allergialiit
