Perekondliku harmoonia hormoonid
Teaduslikust vaatevinklist lähtudes on need haigestumised paljuski seotud iga eraldi indiviidi hormonaalse aktiivsusega, samuti toitumistraditsioonidega. Tavaliselt seostatakse taoliste haiguste arengut vanusega üle 40. Just sellises vanuses on suguhormoonid, mis annavad naisele naiselikkuse, mehele aga jõu ning … kiilaspea, võimelised üleküllusest põhjustama ebameeldivusi, eriti nendele, kes on niigi pidanud ilma jääma vastastikusest harmoonilisest armastusest.
Viimastel aastatel on aga paljusid nooremaidki naisi võimatu ette kujutada emaka müoomi, munasarja tsüsti või mastopaatiata (naise rinnanäärme haiguslik protsess). Meeste eesnäärme haigused on aga naisteprobleemide peegeldus.
Taimede hormoonained
Hormonaalhäirete põhjusi on palju. Üheks neist on spetsialistide arvates fütohormoonide (taimedes sisalduv hormoonaine) kunstlikult vähendatud sisaldus toidus - inimesed tarbivad looma- ja linnuliha, mis on kasvatatud spetsiaalsete hormoonstimulaatorite abil. Selle tulemusel lisandub ikka enam ja enam suhteliselt ohututele emakamüoomidele ning eesnäärme adenoomidele lisaks terve rida hormoonidest sõltuvaid halvaloomuliste kasvajate, jämesoole vähi ning südame-veresoonkonna haiguste vorme. Need kõik on seotud suguhormoonidega. Teadlaste arvates kannatavad 10 korda vähem selliste tõsiste haiguste käes naised ja mehed nendest regioonidest, kus juba traditsiooniliselt kasutatakse suurt hulka fütohormoone sisaldavaid toiduaineid.
Fütohormoonide seas on unikaalsed ained, mida nimetatakse fütoöstrogeenideks ja mis on, vaatamata oma naiselikule aktsendile, biseksuaalid. See tähendab, et need võivad ilmutada nii östrogeenset kui ka antiöstrogeenset mõju. Teiste sõnadega võivad need kasulikud olla nii naistele reproduktiivses eas ning menopausi ajal, kui ka haigetele, eesnäärme haigestumist põhjustava kõrge testosterooni tasemega meestele.
Mõiste fütoöstrogeenid sisaldab paljusid ainegruppe, nagu flavoone, isoflavoone, komestaane ning lignaane. Nende osa paljude krooniliste ning degeneratiivsete haigestumiste - kaasa arvatud vähk - profülaktikas on kontrollitud paljude inimpõlvede poolt. Näiteks võiks võtta Aasiast pärit soja, mida püütakse pikka aega juurutada eurooplaste ja ameeriklaste toiduratsioonidesse. Kuna see pole aga Euroopas ja Ameerikas traditsioonilise toidu koostisosa, siis pole seda kerge teha. Iga profülaktilist efekti eeldava toidu mõte seisneb aga traditsioonides (olgu või unustatud) ning selle süstemaatilises tarbimises. Näiteks jaapanlased, hiinlased ja korealased tarvitavad iga päev 50-100 mg fütoöstrogeene päevas. Ehkki, tuleb tunnistada, et tänu traditsiooniliste elamistavade läänestumisele on ka nende rahvaste hulgas vähktõve esinemissagedus tõusma hakanud.
Fütohormoone pakub ka meie muld
Sibul sisaldab 34,7 mg fütohormoone 100-s grammis. Kõrvitsaseemned - 21 mg/100g, õunad - 3,6 mg, jõhvikad - 1,5 mg, küüslauk - 0,3 mg, kohvioad - 0,7 mg/100 g. Kuid isegi kokku liidetult kaotavad need ilmselgelt sojale (300 mg 100 grammis).
Meie laiuskraadil kasvab ka lina, mis spetsiaalselt töödelduna sisaldab 550 mg fütohormoone sajas grammis.
On olemas veel üks "harmoonilise armastuse vahend". Just nii nimetatakse punast ristikheina paljudes teatmikes alates legendaarsest Avicennast (XI sajandil). Pole sugugi juhuslik, et naised läbi aegade - soovides säilitada veetlust ning tervist - lisasid toidu hulka punase ristiku seemneõli ning ristiku õisikuid suppidele ja salatitele. Nii rahvatarkused kui ka teadus on selle taime vastu alati huvi ilmutanud. Ristiku õisikutest saadud polüsahhariid tugevdab organismi vastupanuvõimet nakkustele, alandab kolesterooli taset veres, omab põletikuvastast toimet ning soodustab raskestilahustuvate arstirohtude omastamist. Arvatakse, et ristiku flavonoolid parandavad uriini moodustumise ning selle organismist väljaviimise protsesse.
Kõige tähtsam on aga teaduse poolt kindlaks tehtud viimasel aastakümnel - punane ristik on üks fütoöstrogeenide allikatest. Neid leidub igas taime osas, suuremal hulgal juurtes, õisikutes ja seemnetes. Just need, nagu inimese suguhormoonid - östrogeenidki, avaldavad meie organismile noorendavat mõju.
Siit leiad nimekirja ja säilitamisõpetuse meie kliimas kasvavate lillede süüakõlbavatest õitest.
Kuidas on sünteetilised hormoonpreparaadid ohtlikud
Rõhuv enamik keskealisi naisi tunnetab ühel või teisel moel väga sarnaseid haiguste sümptomeid. Kõik need on reeglina seotud munasarjade funktsiooni hääbumisega või menopausiga. Meditsiin omab valikut sünteetilistest hormoonpreparaatidest, mis on ette nähtud kliimaksiga seotud östrogeenteraapia jaoks. Kas kõik need ravimid on ka sobilikud?
Nende kaheldamatut kasu kiirenenud vanaduse, osteoporoosi, depressiooni ning naha ja limaskestade atroofia profülaktikas tumestab tihtipeale rinna- ja emakavähi risk. Sellest kirjutatakse avameelselt ka sünteetiliste hormoonpreparaatide kasutamise instruktsioonides. Mida siis ette võtta? Vastus on lihtne - kasutada fütoöstrogeene sisaldavaid toiduaineid. Erinevalt hormoonpreparaatidest kõrvaldavad fütoöstrogeenid menopausi sümptomeid ning alandavad vähki haigestumise riski.
Fütoöstrogeenid mõjuvad organismis kui stimulaatorid, samuti blokeerivad need rakuretseptoreid hormoonide tarvis. Kui endal jääb hormoone vajaka, katavad need defitsiidi. Kui on liialt palju - sulgevad tee rakkude juurde, et mitte provotseerida närbunud kudedes kasvaja arenemist.
Nii tegutsevad soja ja punane ristik. Nendesarnast ei leia looduses just palju…
Lahendus on süüa fütohormoone igas eas, tooes sellega oma ellu harmoonia ning kauakestvam perekondlik õnn.
Vaata ka : Lahendusi üleminekuvaevustele
Tüdrukutele ja neidudele, samuti ka nende vanematele
Milline on ideaalne vanus lapsi sünnitada? See on iga naise isiklik probleem. Soov saada hea haridus, tasuv töö ning saavutada professionaalsus lükkab esimese lapse sünni viimasel ajal kaugele tulevikku. Menstruatsioonitsükli alguse ning esimese sünnituse vaheline võimalikult lühike periood alandab aga märgatavalt rinnavähi tekke riski. Arvestades rahvuslikke ning geograafilisi tingimusi oleks ideaalne iga sünnitamiseks 18-22 aastat, või siis 5-10 aastat pärast menstruatsiooni algust.
Piimanäärmete rakud alustavad küpsemisprotsessi igal kuul, kuid ei lõpeta seda enne rasestumist. Osaliselt valminud rakud omavad ebastabiilset DNH-d, mistõttu võivad kergesti muteeruda ning seega olla kaasatud vähiliste muutuste kaskaadi. Vaid kord täielikult valminud rakud - raseduse ning imetamise ajal -muutuvad vastupidavateks ning neil ilmneb vastupanuvõime vähi suhtes. Menopausi ajal muutuvad rakud taas kaitsetuteks vähi ees ning vajavad abi. Menstruatsiooni ajal ilmnevad igakuised hormoonide rünnakud ei ärrita reeglina eriti tugevalt piimanääret, mis on küpseks saanud ajavahemikus 18-22 aastat. Varane menstruatsioon ning hiline sünnitus, hormoonide atakid, mis on kestnud üle 5 või 10 aasta valmimata rinnale, suurendavad riski vastavalt kolmandiku võrra kuni kaks korda. Väga tähtis on ka see, kui pikka aega toidetakse last rinnaga. Esimene rasedus 18-22 aastaselt ning mitte vähem kui kuus kuud rinnaga toitmist vähendavad rinnavähi riski kaks korda; nendele aga, kes sünnitavad väljaspool seda kuldset perioodi - veerandi võrra.
Naiselikkuse hormoonid, millede eest on tarvis end kaitsta
Naissuguhormoonid - östrogeenid, ei kutsu vähki esile. On aga olemas üks teaduslikult põhjendatud riskifaktor, mida nimetatakse estradiooli ajaks. Mida kauem mõjutab estradiool rinda, seda suurem on rinnavähki haigestumise risk.
Estradiooli toodavad munasarjad ning paiskavad seda iga menstruatsioonitsükli vältel verre. Mida rohkem tsükleid on naisele osaks saanud, seda suurem on tema individuaalne rinnavähki haigestumise risk. Paljud naised - kas teadlikult või mitte - viivad elu jooksul tõsiseid muudatusi estradiooli koostisse, kasutades nii enne kui ka menopausi ajal östrogeenpreparaate.
Pole mingi uudis ka see, et menstruatsiooni algus tütarlastel on kõvasti varasemaks nihkunud ja ainuüksi see suurendab vähki haigestumise riski kolm korda. Alternatiivmeditsiini toob selle nähtuse üheks põhjuseks ka emade järjest suureneva homroonpreparaatide kasutamise harjumuse, mis hakkab mõjutama järeltulevaid põlvkondi.Ka akadeemiline meditsiin on juba tuvastanud põlvkondadevahelisi seoseid rasestumisvastase tablettide ja rinnavähki haigestumise vahel. Vastupidisel juhul - hiline menstruatsiooni algus, varane menopaus, rasedused ning rinnaga toitmine - väheneb risk tublisti. Veel eelmisel sajandil hakkasid tütarlastel päevad alles 15-17 aasta vanuselt.
Niisiis 3-5 lisa-aastat estradiooli mõju noorukieas - see on kriitiline iga, mis paneb aluse tulevikus paljudele naistehaigustele, kuna just sellel ajal on piimanäärmete rakud tundlikud kantserogeenide suhtes - on suur probleem.
Enamus tänapäeva emasid ja vanaemasid on võimelised oma tütreid ja lapselapsi aitama, et nende esimene menstruatsioon algaks kasvõi 1-2 aastat hiljem. Soovitused on lihtsad ja kättesaadavad - sport, küllaldane uni (7-9 tundi) pimedas, broileriliha tarvitamise piiramine ning rohkem fütohormoone. Ja seda kõike pika ja harmoonilise elu nimel.
Tsüklit juhib öö
Vähiriski kandvat estradiooli hulka reguleeritakse ka menstruatsioonitsükli kestusega. Võib rahul olla kui tsükli vahe on 25-30 päeva. Kui see on aga vähem kui 25 ja rohkem kui 30 päeva, pole kõik korras. Selline esialgu pisiasjana näiv tõik suurendab rinnavähki haigestumise riski kaks korda.
Tegelikult võib iga naine oma tsüklit taltsutada ning dresseerida seda täpselt 28 päeva pikkuseks. Selleks on tarvis 14 päeva jooksul magada öösel täielikus pimeduses ning kolm päeva väikese öölambi valgusel, seejärel korrata sama, kuid nüüd juba 25 päeva täielikus pimeduses ning kolm päeva öölambi valgusel.
Selle looga on tihedalt seotud ka artikkel vähi kohta.
