Millised rasvad on lastele hädavajalikud

Liiga rasvane toit soodustab mitmesuguste haiguste teket, samuti ka liiga lahja toit. Rasv on tähtis energiakandja. See varustab organismi rasvades lahustuvate vitamiinide ning väärtuslike rasvhapetega, mis on näiteks hädavajalikud rakkude ehitamiseks. Seega peab organismi varustamiseks toitainetega kolmandiku moodustama rasvad. Aastaste, umbes 10 kg kaaluvate laste puhul vastab see 35 g rasvale päevas.

Rasv on eriti vajalik kiiresti kasvavatele väikelastele. Proportsioon kehakaalu ning energiavahetuse vahel on nendel palju kõrgem kui täiskasvanutel, mistõttu vajavad nad vastavalt rohkem rasva. See loomulikult ei tähenda, et laste jaoks on tarvis leivale määrida eriti paks võikiht. Peamine on rasvade õige valik.

Tuleb vähendada nn varjatud rasvade kasutamist. Nendes pole just eriti palju väärtuslikke aineid. Eelistada tuleb vähese rasvasisaldusega vorste ja juustusid, samuti tuleb jälgida, et laps ei sööks nädalas rohkem kui 2-3 muna. Põhilised kasutatavad rasvad - need on määrimiseks, keetmiseks, küpsetamiseks ning praadimiseks, samuti ka salatiõlid.

- Võileivarasvad. Ideaalvariant on pehmed kerged võid. Osaliselt või täiesti halvad on tahked margariinisordid (kahjulikud väärtuslikele rasvhapetele), samuti suures koguses koorevõi, kuna see sisaldab palju küllastatud rasvhappeid. Sellepärast võib lapsele määrida koorevõid leivale vaid paar-kolm korda nädalas. Sulatatud sea- ja loomarasv võiksid köögist hoopiski puududa. Need sisaldavad liiga palju küllastatud rasvu ning tõstavad seega kolesterooli taset veres.

- Rasvad keetmiseks, praadimiseks ja küpsetamiseks. Eelistada tuleks pehmeid taimerasvu, margariine, päevalille- ja oliiviõli.

- Salatirasvad. Kõige paremad on taimeõlid, näiteks maisi-, soja-, päevalille-, ja oliiviõli, mis on tervisele eriti kasulikud, sest nende valmistamisprotsessis säilitatakse vitamiinid ning need õlid koosnevad enamasti küllastamata rasvhapetest.