Põhjuseks on arvatavasti keemiline reaktsioon, mille trenn vallandab, ütles Joao Araujo e Sa Coimbra Biomeditsiini Instituudist. Uuringu tulemusi esitleti juunis New Yorgis toimunud rahvusvahelisel peavalude teemalisel kongressil.

Tegemist on paradoksiga, kuna arstid soovitavad tavaliselt trenni kui vahendit ränga migreeni ennetamiseks.

"Me vallandasime oma patsientidel migreenihoo just intensiivse trenniga," ütles Sa.

Uuringu käigus võrreldi 21 migreeni all kannatavat naist 12 naisega, kes kunagi peavalu all ei kannata. Kõigil paluti teha Wingate`i testi, mis seisneb kiirelt intensiivistuvas trennis, mis jõuab punktini, mil inimesed ei suuda enam harjutusi enam sooritada. Naised saavutasid kulminatsiooni 30 sekundiga.

Naised, kes ei olnud kunagi varem migreeni all kannatanud, ei saanud migreenihoogu ka harjutuse järel, 21 migreeni all kannatavast naisest 11 tekkis aga 4,5-5,5 tundi pärast trenni migreenihoog. Võimalik, et ülejäänud naised, kellel migreenihoogu ei tekkinud, ei pingutanud piisavalt tugevalt. Nende veres oli vähem piimhapet, tugeva trenni puhul lihastes tekkivat jääkainet, ütles katsete läbiviija.

Peavalu vallandab ilmselt lämmastikoksiid, mida on ka varem migreeniga seostatud. 30 minutit pärast trenni tegemist oli lämmastikoksiidi tase migreeni all kannatavatel naistel rohkem kui kaks korda suurem kui trenni alguses. Lämmastikoksiid võib laiendada veresooni ning migreenispetsialistid usuvad, et laienenud veresooned avaldavad survet nende kõrval asuvatele närvirakkudele ajus, põhjustades peavalu.