Ilusalongides kinnitatakse, et solaariumi kasutamine on vähem kahjulik kui mererannal peesitamine, peaasi, et üle ei pinguta. Arstid ja vähiliidud kinnitavad, et solaariumid EI ole turvalisemad.

Solaariumi ultraviolettkiirgus A (UVA) on looduslikust päikesest kaks kuni kolm korda intensiivsem. Tegelikult võrdub 15-30 minutit solaariumis päevase peesitamisega rannas.

Ultraviolettkiirgust B (UVB) on kaua aega seostatud päikesepõletuse ja enneaegase vananemisega. Nüüd on selgunud, et UVB tungib sügavamale naha sisse ning põhjustab kõige ohtlikumat nahavähi vormi - pahaloomulist melanoomi.

Spetsiaalsed uuringud on näidanud, et kuntstlik (solaariumites kasutatav) ultraviolettkiirgus tungib sügavamele naha sisse mõjutades ka veresooni, mitte ainult naha pigmentatsiooni. See aga viitab võimalikele muutustele naha DNA-s.

Ameerika Vähiliidu kinnitusel ei ole turvalist päevitamist olemas. Naha päevitumine on loomulik reaktsioon üleliigsele päikesekiirgusele. Seega ei ole päevitus midagi muud kui nahakahjustus.

Tumedama nahaga inimestel ei pruugi kahjustused väga selgelt esile tulla, aga ka nemad ei ole nahavähi eest kaitstud. Kõige ohtlikum on päikesepõletus siniste ja roheliste silmade ja heleda nahaga inimestele.

Rootsis läbi viidud uuringust selgus, et alla 30-aastased inimesed, kes kasutavad solaariumi rohkem kui 10 korda aastas, on seitse korda suuremas melanoomi ohus kui teised inimesed. Vanasti oli alla 40-aastase inimese nahavähki haigestumine äärmiselt haruldane, aga viimastel aastatel on noorte alla 20-aastaste haigestumine sagenenud, mida seostatakse just solaariumide populaarsusega.

Nahavähki jagatakse kolme tüüpi: basaalrakke mõjutav, soomuskartsinoom ja melanoom. Neist kaks on varase diagnoosimise korral peaaegu täiesti ravitavad, melanoomi arvele langeb aga 75 protsenti kõigis vähisurma juhtumitest. Melanoom on ohtlik eelkõige seepärast, et ta kandub kiiresti üle teistele organitele.

Neli põhilist nahatüüpi ja solaariumi mõju nendele

Esimene tüüp - valge või roosa nahk , sageli tedretäpiline, esineb tihti punapeadel. Ei moodusta pigmenti ning on päikese pealetungi eest kaitsetu. Sellise naha omanikel on parem üldse mitte päikest võtta. Pole midagi parata - saatus. Nahka on kerge ära põletada. Selline nahk ei suuda mõistlikult päevitada ning küllap häbeneb sellepärast ning punastab pidevalt.

Teine tüüp - hele nahk, mis on võimeline päevitama. Ultraviolettkiirguse suurte annuste ning hoolimatu ümberkäimise suhteson ta aga tundlik . Soovitatav solaariumi reziim, 2 - 3 korda 15 minutit kahepäevaliste vaheaegadega. Alles pärast püsiva päevituse saavutamist võib solaariumis viibimise aega pikendada kuni 30 minutini. Sellise naha omanikel, loomulikel blondiinidel ei tasu solaariumi aastaringselt külastada. Eelistama peaks talviseid ja kevadisi päikeseteraapia seansse.

Kolmas tüüp - shatäänide harilik nahk võtab ultraviolettkiirgust hästi vastu. Soovitatav solaariumi reziim - esimene seanss - 15 minutit. Pärast ühepäevast vaheaega on seansi pikkus 30 minutit, siis veel üks päevane vaheaeg ning võibki minna üle täisprogrammile - iga päev 30 minutit.

Neljas tüüp - kergelt tõmmu nahk. Brünetid päevitavad hästi ning ei tea, mis on päikesepõletus. Küll ikka mõnel veab! Soovitatav solaariumi reziim - iga päev 30 minutit. Pärast 10-12 seanssi saavutatakse korralik päevitus, mille säilitamiseks peaks solaariumi külastama 1-2 korda nädalas.

Solaariumi seostatakse ka nahapõletuste, silmahaiguste, immuunsussüsteemi kahjustuste ning enneaegse vananemisega. Radiatsioon kahjustab elastiinikiude nahas, mis paneb naha närtsima ja kortsuma ja kui te arvate, et kunstpäevitus teeb teid praegu kauniks, siis mõelge sellele, milline te näete välja 10 aasta pärast. Võimalik, et te näete välja 10 aastat vanem kui te tegelikult olete.

Kui aga olete sellegipoolest otsustanud kasutada kunstpäikest, siis:

  • Pea meeles - mõningate antibiootikumide ja sulfanüülamiidide tarvitamise ajal ei tohi päevitada - need ravimid tõstavad naha tundlikkust ultraviolettkiirguse suhtes. Ravimi informatioonilehel ei tohi olla märget kutsub esile fotosensitiivsust.

  • Kui nahk on probleemne - kestendamine, punetus, vistrikud või sünnimärgid - peaks enne solaariumi külastamist pidama nõu arstiga. Akne puhul tuleks solaariumist loobuda. Kui varem usuti, et ultraviolettkiirgus mõjub sellisele näole puhastavalt, siis tänapäeva kosmetoloogid on vastupidisel arvamusel.

  • Enne seanssi solaariumis on tarvis dushi all käia, sest nahk peab eelnevalt puhas olema. Nahapõletiku vältimiseks ära kasuta parfüüme ega kosmeetikat.

  • Silmi tuleb kaitsta spetsiaalsete prillidega, sest ultraviolettkiirgus on nendele kahjulik.
  • Juuksed kata kerge rätikuga, et nad ei kuivaks ega muutuks hapraks.
  • Huulte niiskuse säilitamiseks kasuta kaitsvat balsamit.

  • Kohe pärast seanssi elusta oma nahka niisutava emulsiooni või kreemiga

  • Peale solaariumi vanni minnes kasuta neutraalset zheleed tundliku naha jaoks.

  • Kui sa aga oled jõudnud kosmeetikasalongi ning otsustanud saavutada korraga kõike ning kavatsed pärast kosmeetilisi protseduure kohe päevitama hakata, siis pea meeles, et korralik näopuhastus ei sobi kokku järgneva kiiritusega. See on nahale liiga suur koormus.

    Vaata lisaks ka Päevalehe artiklit Kodune päikesevõtt kaunistab ja lõõgastab.