Sellel mängu/klassi/trennikaaslasel on
insuliinist sõltuv diabeet
. Seda nimetatakse mõnikord ka tüüp 1 diabeediks.

Mis on insuliinist sõltuv diabeet?
Süües võtab keha toidust suhkru ja muudab selle kütuseks. Seda kütust nimetatakse glükoosiks. Keha kasutab glükoosi energia saamiseks, et igapäevaste talitlustega, alates hingamisest kuni videomängu mängimiseni, toime tulla. Aga selleks, et glükoosi keharakkudesse toimetada, vajab ta insuliini-nimelist hormooni.

Enamus inimesi saab insuliini pankreasest. Pankreas toodab insuliini, insuliin toimetab glükoosi rakkudesse ja keha saab vajaliku energia. Kui inimesel on insuliinist sõltuv diabeet, ei tooda tema pankreas insuliini. Seega võib inimene küll korralikult toituda ja varustada organismi vajaliku glükoosiga, aga energia saamiseks keha seda ära kasutada ei saa. Glükoos lihtsalt ei pääse rakkudesse ilma insuliinita.

Võibolla olete ka kuulnud diabeedi all kannatavatest vanematest inimestest, näiteks võib see probleem olla teie vanavanematel. Sellisel juhul on tavaliselt tegemist erineva - insuliinist mittesõltuva diabeediga. Seda nimetatakse ka tüüp 2 diabeediks ehk täiskasvanute diabeediks. Seda tüüpi diabeediga inimesel, pankreas küll toodab insuliini, aga mitte piisavalt. Paljud seda tüüpi diabeediga inimesed on ülekaalulised. Mõnikord saab sellest probleemist jagu tervislikuma dieedi, regulaarse trenni ja spetsiaalsete pankreast stimuleerivate ravimitega. Ameerikas, kus ülekaalulisus on probleemiks ka laste hulgas, haigestub diabeedi 2 tüüpi järjest rohkem ka nooremaid inimesi s.h. lapsi. Kui lapsel diagnoositakse tüüp 1 diabeet, on see tal kogu elu. See ei lähe vananedes üle tüüp 2 diabeediks.

Millest tekib insuliinist sõltuv diabeet?
Teadlased on tänapäeval seisukohal, et insuliinist sõltuva diabeediga inimene sünnib teatud geenide või geeniga, mis muudavad selle haiguse tõenäolisemaks. Inimene pärib mõnikord geenid vanematelt ja need on haige kehas veel enne sündimist. Paljud teadlased usuvad, et diabeedi tekitamiseks on vaja välist stimulaatorit, näiteks viirust.

Suhkruhaiguse esimesse tüüpi haigestumiseks peab diabeedigeen juba veres olema, mis tähendab seda, et diabeeti ei ole võimalik saada näiteks gripist või külmetushaigusest. Ja seda tüüpi diabeeti ei põhjusta suhkru liigne tarbimine. Diabeet võib inimese organismis areneda pikema aja vältel – mõnikord kulub selleks kuid või aastaid. Oluline on ka silmas pidada, et diabeet ei ole nakkav, seega ei ole seda teiselt inimeselt ei suudlemise ega muu intiimse lähedusega saada.

Kuidas arst aru saab, kui kellelgi on diabeet?
Kui arst kahtlustab insuliinist sõltuvat diabeeti, analüüsib arst tavaliselt lapse uriini. Arst torkab uriini sisse spetsiaalse suhkru olemasolu näitavate kemikaalidega töödeldud pabeririba. Kui inimesel on diabeet, ei pääse veres olev glükoos rakkudesse ning tal ei ole kuhugi minna. Neerud püüavad veres sisalduvat suhkruhulka korrigeerida, saates osa glükoosist verest uriini.

Diabeedi diagnoosimisele eelnenud ajal hakkab inimene tavaliselt ohtralt urineerima, kuna keha püüab suhkrust lahti saada. Ka joob see inimene palju, et vedelikukaotust tagasi teha ja sööb palju, et kompenseerida kehale puuduvat energiat. See inimene kaotab kaalu, kuna keha hakkab töötlema energia saamiseks ümber rasva. Aga see, kui te mõnel õhtul tugevat janu tunnete, ei tähenda kohe seda, et teil on diabeet – võimalik, et te sõite midagi soolast või higistasite palju.

Kuidas insuliinist sõltuvat diabeeti ravida?
Seda tüüpi diabeediga laste organismile tuleb anda insuliini, et teha ära töö, mida pankreas enam ei tee. Insuliin viiakse organismi süstitava vedelikuna. Organismis toimib see samamoodi kui pankrease toodetud insuliin tervetel lastel. Suhkruhaigust põdev inimene peab manustama insuliini kaks või enam korda päevas ning pidama sealjuures ka dieeti. Antud juhul ei tähenda dieet populaarseid kaalukaotuse eesmärgil ette võetavaid dieete, vaid tervisliku toidu söömist ja magusaga mitte liialdamist. Diabeediga lapsed peavad väga tähelepanelikult jälgima, mida nad söövad, kuna toidus sisalduv suhkur mõjutab suhkrutaset nende veres. Arstid ja toitumisspetsialistid arvutavad välja, kui palju süsivesikuid diabeediga laps iga toidukorra ja suupistetega vajab ning kui palju insuliini organismi manustada tuleb. Õige koguse insuliini manustamine aitab hoida veresuhkru normaalsel tasemel. Trenni tehes peab diabeediga laps sööma suupisteid, et vere suhkrutase püsiks normaalsel tasemel.

Trennist . . . rääkides – see on hea igaühele ja eriti diabeediga lastele. See aitab kontrollida vere suhkrutaset ning hoiab keha heas vormis.

Kas diabeet muudab inimest?
Diabeediga lapsed näevad välja nii nagu kõik teised. Ja nad ka on sellised nagu kõik teised, selle vahega, et nende keha ei tooda enam insuliini. On ju rumal otsustada kellegi üle mõne tema kehaorgani funktsioneerimise põhjal. Diabeediga laps peab mõnikord tegema asju, mida teised tegema ei pea, näiteks mõõtma veresuhkrut (ta torkab endale näppu ja kontrollib veretilka spetsiaalse aparaadiga, et näha, kui palju suhkrut selles on). Ta võib olla sunnitud sööma kooliekskursiooni ajal bussis suupisteid. Kui ta jääb ööseks sõbra poole, peab ta hommikul võib olla varem tõusma, et püsida insuliini manustamise ja hommikusöögi graafikus.

Ja kuigi diabeediga lapsed peavad seda kõike tegema, ei takista diabeet neid tegemast asju, mida nad armastavad. Nad võivad teha sporti, käia sõpradega väljas, teha kaasa koolinäidendis, jääda sõbra juurde ööbima ning käia ekskursioonidel. Nad võivad klassiõhtul lõbutseda. Oluline on pidada meeles, et diabeediga lapsi tuleb kohelda kui kõiki teisi. Mitte kellelegi ei meeldi tunda end veidriku või imelikuna ning lapsel on sellest kõvasti abi, kui nad teavad, et sõbrad suhtuvad tema diabeeti mõistmisega.

Kui te tunnete kedagi, kellel on diabeet, siis te arvatavasti teate, et teil on palju rohkem ühist kui erinevusi. Ja kui te kohtate seda inimest, pidage seda meeles, sest sõprus tähendab koos lõbutsemist, mitte seda, kas kellelgi on perfektne pankreas või mitte!