Mullu suurenes seitse korda HIV-rasedate arv

HI-viirusekandjatest rasedate naiste arv kasvas lõppenud aastal seitse korda ning aidsiennetuskeskus prognoosib tänavu viiruse leviku laienemist samas tempos.

2001. aastal diagnoositi Eestis 48 HIV-positiivset rasedat, aasta varem oli nende arv seitse.

"Puhang on alles noor," ütles Eesti Päevalehele Tallinna Merimetsa haigla ambulatoorse osakonna juhataja Lea Tammai. Ka aidsiennetuskeskuse juhataja Nelli Kalikova kinnitas, et narkootikume süstivate noorte naiste arvu kasvu tõttu on põhjust oletada, et järgmisel aastal on rasedate nakkusekandjate arv veelgi suurem.

48 nakatunud rasedast naisest 14 lõpetas raseduse abordiga. Üheteistkümnest HIV-positiivsest emast sündinud lapsest avastati viirus kahel.

Tammai sõnul on lapsed tänu õigeaegsele ravile terved. "Kui ema raseduse ajal korralikult kontrollis käib ja ravi saab, kui talle õigel ajal keisrilõige tehakse ja titte korralikult ravitakse, on lapsel väga suur tõenäosus terveks jääda," kinnitas ta.

Tammai sõnul teeb muret see, et arsti juurde tulevad naised ikkagi siis, kui tervis juba üles ütlema hakkab, mõnikord selgub viirus alles sünnitusel. Kalikova lisas, et narkomaanid pole kuigi agarad end ravima. "Ta võib end küll arvele võtta, aga tegutsev narkomaan ei vii asja lõpule," kirjeldas Kalikova.

Tammai märkis, et enamik HIV-rasedatest on narkootikumide süstijaid, partnerilt sugulisel teel nakkuse saanuid on seni vähem. "Ma ei kasutaks sõna "narkomaan", paljud neist on ainult paar korda süstinud ja kohe häda kaela saanud," väitis ta. "HIV-rasedad on puhas läbilõige Eesti ühiskonnast, asotsiaale nende hulgas ei ole."

HIV-positiivsetest emadest sündinud lapsi kontrollib regulaarselt Merimetsa haigla infektsionist. Ravimit manustatakse beebidele siirupina ja ravi maksab kinni haigekassa. Nakatumisohu tõttu ei tohi tited saada ema rinnapiima.

Kui kaua nakkusekandjast emal oma last kasvamas näha õnnestub, ei osanud Kalikova öelda. "Kui ema on normaalsete eluviisidega, võib ta elada aastaid. Aga kombineeritud ravi on maailmas kasutatud alles neli-viis aastat, seetõttu pole teada, kui kaua see aitab," põhjendas ta.

Kalikova märkis, et HI-viirusekandjatest täiskasvanutele kompenseerib haigekassa kolmest vajalikust ravimist vaid ühe kulud. Seetõttu kulub valitsuselt aidsiennetustööle eraldatud 8,8 miljonist kroonist viis miljonit juba nakatunute raviks.