Migreen lastel

Kui töölt koju jõudnud vanemad leiavad oma lapse diivanil teleri ees lesimas ning küsivad tavapärase küsimuse: “Kas on õpitud”, saavad nad vastuseks: “Ei veel. Pea valutab.” Kui valutava pea jutt korduma kipub, tasuks mõtlema hakata, enne kui last otseteed õpikute taha ajada.

Lastel ja noorukitel esineb õige tihti peavalu. Hiljutised ameerika meedikute uuringud näitasid, et üle 20% koolilastest tunneb seda igal nädalal. 11%-l tüdrukutest ja 3,5% -l poistest valutab aga pea iga päev. Mis on siis selle põhjuseks?

Tavaliselt kutsuvad peavalu esile viiruslikud infektsioonid. Seda võib tekitada ka ajukasvaja, kuid see on siiski harv nähtus. Kõige levinum põhjus on migreen. Selle all kannatab umbes 11% koolieelikutest ja teismelistest. Migreeni haripunkt langeb 12. eluaastale – peavalu all kannatab ligi 19% koolilastest.

Migreen on intensiivne, pulsseeriva iseloomuga peavalu, millega võib kaasneda iiveldus. Valu algab sagedamini laubalt, haarab ühe poole peast, kuid võib kontsenteeruda ka silmade ümbruses. Valu intensiivsus kasvab järk-järgult (või astmeliselt). Liigutuste puhul see ägeneb; samuti mõjub ka ere valgus ning tugevad helid. Taoline piin võib kesta tunde, eriti rasketel juhtudel vaibub peavalu alles 3-4 päeva pärast.

Vahel eelnevad migreenile arusaamatud sähvatused silmade ees; kuulmine muutub lausa haiglaselt teravaks – tavalised helid kutsuvad esile ärrituse. Sellist seisundit nimetatakse migreeni auraks.

Migreeni tekkemehhanism on senini ebaselge. Oletatavasti on see teatavate ajus toimuvate ebatüüpiliste protsesside tagajärg, millega kaasnevad veresoonte toonuse ning aju vereringe häirete äkilised muutused.

Migreeni all võivad kannatada terved perekonnad, ning see viib mõttele anomaalse geeni olemasolust, mis haiguse esile kutsub.

Kuidas lapsed oma migreeni kirjeldavad

- Tunnen, et süda tuksub mulle pähe.
- Juskui oleksin suure trummi sees.
- Tahaks kustutada valguse ning heita pikali.

Kui lapse haigushoog on alanud, tuleb ta panna pikali jahedasse ja hämarasse ruumi. Laubale võib teha niiske kompressi. Arsti poolt soovitatud ravimeid tuleb anda migreeni esimeste tundemärkide ilmnemisel, vastasel juhul need ei aita.

Ometi pole ravimid mingid nõiaväelised imerohud. Migreeni saab vältida, kui meeles pidada mõned küllalt lihtsad asjad:

- Tuleb jälgida, mida ja kuidas laps sööb. Põhiline – ei mingit käigu pealt näksimist.
- Aidata lapsel järgida päevaplaani. On väga tähtis, et ta heidaks magama alati ühel ja samal ajal. Hea oleks hiljemalt 21.00.
- Last tuleb innustada mistahes spordialaga tegelema.
- Jälgida faktoreid, mis võivad peavalu esile kutsuda.

Kohv pole laste jaoks

Väga sageli on migreen seotud söömisega. Vahel on küllalt, kui kõrvaldada lapse toiduratsioonist “ohtlikud” toiduained (juust, suitsetatud tooted, shokolaad, kohv, pähklid, marinaadid) ning valuhood jäävad ära. Mõnikord aitab, kui küsitleda last ennast, ehk on ta ise midagi selles vallas tähele pannud.

Parem rulluisud kui multikad

Pole tähtsusetu ka see, kuidas laps oma vaba aega veedab. Ta ei tohi lõputult multikaid vaadata ning tundide viisi arvuti ees istuda. Pole paremat ravimit kui värske õhk. Värske õhk – see on aga suusad, rulluisud, jalgratas... Mis iganes, ainult mitte teler.

Rahu, ainult rahu

Arstimite arsenal peavalu vastu on viimaste aastatega oluliselt täienenud, kuigi ameerika arstid arvavad, et migreeni medikamentoosne ravi on efektiivne vaid koos stressivastaste ettevõtmistega. Migreeni ohvrid on kõige sagedamini lapsed, kes tunnevad end õnnetuna, kes kardavad õpetajaid, kellel on konflikte eakaaslastega. Uurides migreeni all kannatavaid noorukeid selgus, et veidi enne selle sümptomite ilmumist oli enamus neist saanud vapustuse osaliseks – vanemate lahutus, kolimine, koolivahetus jne.

Niisiis, kui laps kaebab peavalu, ei ole see kapriis. Kui ta räägib sellest, järelikult teab, et pea võib valutada.

Ja veel – kui migreeni profülaktika ei mõju ning lapsele tuleb anda tablette, siis las selle otsustab arst. Ta teeb seda pärast hoolikaid uuringuid, ning ainult siis aitavad ka ravimid.