Ajugümnastika on vajalik

Uuringud näitavad, et udune mälu ja aeglane mõtlemine ei ole ilmtingimata vananemise tagajärjed ning et inimene saab oma aju kaitsta.

Vaimsed harjutused on siinjuures määrava tähtsusega. Vaimne virgutus algab sellest, kui vanemad loevad lapsele raamatust lugusid ette, aga teadlaste sõnul ei ole kunagi hilja alustada.

Ka kehalisi harjutusi ei tohiks unustada. Halb mälu on seotud südamehaiguste, diabeedi ja kõrge rasvasisaldusega toiduga.

Teadlaste sõnul võivad nii vaimsed kui füüsilised harjutused mõjutada ka seda, kes haigestub Alzheimeri tõppe ja kes mitte.

"On asju, mida on võimalik ette võtta, kui teie perekonnas on esinenud Alzheimerit. Isegi kui olete alles 20-30 aastane," ütles Clevelandi ülikooli teadur dr. Amir Soas AP-le.

Kõige olulisem on lugeda. Võib lahendada ka ristsõnamõistatusi, mängida malet, õppida ära mõni võõrkeel. Ühesõnaga oluline on harrastada kõike, mis stimuleerib aju.

Ja ärge vaadake nii palju televiisorit, kuna see neutraliseerib aju, hoiatas Soas.

Teadlased on nüüdseks välja selgitanud, et aju adapteerib end ka vanas eas. Ehkki kõige ulatuslikum ajurakkude kasv toimub teismelise eas, võivad ka vanad inimesed kasvatada vähemalt uusi neuroneid.

Seega ei ole kognitiivne tagasiminek vältimatu. Tegelikult näitas viimase 10 aasta jooksul 6000 inimese hulgas läbi viidud uuring, et 70 %-l säilib ajategevus ka vananedes, märkis Mary Haan Michigani ülikoolist.

Teadlased jõudsid 550 inimese uuringu põhjal järeldusele, et vaimselt ja füüsiliselt väheaktiivsed inimesed haigestuvad kolm korda suurema tõenäosusega vananedes Alzheimeri tõppe.

Viis lihtsat harjutust ajutrenniks