Tema sõnul on naised, kes tahavad kodus sünnitada, selle otsuseni jõudnud eri põhjustel, kuid kõik nad tunnevad arstide tugevat vastuseisu.
"Kodussünnitamist võetakse haiglas kui personali isiklikku solvamist ja rünnakut süsteemi vastu, ehkki need naised vajaks hoopis toetust ja mõistmist," lausus Luuk. "Tegemist on eelkõige naise õigusega enesemääratlusele ja võimalusega valida."
Sotsiaalministeeriumi nõuniku, naistearst Ivo Saarma sõnul saab kodussünnitusse hästi suhtuda vaid juhul, kui kogu süsteem on hästi läbi mõeldud. See eeldab eriväljaõppe saanud ämmaemandaid, erivarustusega kiirabibrigaadi ja erakorralise valmisolekuga haiglat, mis oleks valmis sünnitajale igal ajal abi osutama.
"Praegu sellist valmisolekut ei ole ja seetõttu saab kodussünnitust, nii ema kui ämmaemanda poolt, pidada vastutustundetuks," ütles Saarma.
Saarma sõnul on naistearstide selts pidanud esialgseid läbirääkimisi ämmaemandate ühinguga kodussünnituse korraldamiseks, kuid asi takerdub ämmaemandate ettevalmistuse ning kiirabi ja haiglate valmisoleku taha.
"Kümne aasta perspektiivis peaks olema võimalik, et naine, kelle rasedus on kulgenud normaalselt, saab soovi korral kodus sünnitada," ütles Saarma. "See, et arstid praegu kodussünnitust ei toeta, on ikka eelkõige ema ja lapse huvides."
Aastas sünnitab Eestis kodus ühingu andmeil veidi enam kui 15 naist. Saarma väitel on neid veidi üle kümne.
