Kui püüda toidukomponente seostada hammaste haigustega, osaliselt ka kaariesega, siis selgub, et peamised süüdlased on siin süsivesikud. Võib arvata, et süsivesikute toidust väljajätmisega saavad hambad korda. Ometi pole tegelikkus sugugi nii lihtne.



Süsivesikud pole lihtsalt süsi ja vesi

Ilma nendeta ei saa kuidagi läbi. Süsivesikud on energia peamine allikas, mille laengu abil on keha võimeline liikuma, rääkima, unistama, suudlema ja tegema veel lõputu hulga kasulikke asju.

Nüüd siis veidi lähemalt nendest kasulik-kahjulikest ainetest. Süsivesikud jagunevad kahte gruppi - suhkrud ning tärklised.

Suhkrutest tarvitatakse kõige sagedamini:
- sahharoosi (saadakse suhkruroost ning suhkrupeedist);
- fruktoosi (mesi ja puuviljad);
- glükoosi (köögi- ja puuviljad, samuti mesi);
- laktoosi (piim).

Tärkliste molekulid on glükoosi polümeerid. Need sisalduvad leivas, kartulis, riisis ning teistes teradest valmistatud toiduainetes. Tärkliste lõhustumine algab suus. Siin lagunevad need sülje fermendi toimel lihtsate suhkrute molekulideks.

Kõik eelistavad magusat

Niipea kui suhu ilmuvad suhkrud, algavad probleemid. Asi on selles, et mitte ainult inimene ei armasta magusat, vaid see maitseb ka kaariest põhjustavatele bakteritele. Isegi kõige suurema puhtusearmastaja suus on kuni 70 liiki mikroobe. Selle väe kõige agressiivsemateks tegelasteks on streptokokk mutans ning laktobatsillid. Need elutsevad ainult hammaste pealispinnal ning kinnituvad sinna kleepjat ainet eritades. See aine koos bakterite kolooniaga kuulutabki välja sõjaolukorra, mille vastu inimene - hambahari käes - võitlusse astub.

Suhkrud, mis moodustuvad suus käärimisprotsessi tagajärjel, töödeldakse kiiresti seal asuvate bakterite poolt ümber - nii moodustuvadki happed. Selleks, et suhu ilmuksid happed, pole tarvis juua äädikat ega süüa kilode viisi sidruneid. Kõik toiduained ja joogid, mis sisaldavad suhkruid, samuti kulinaarse töötluse läbinud tärklised on mikroobide lemmiktoit. Toitudes muudavad mikroobid suuõõne reaktsiooni happeliseks. Selle tulemusena koguneb hammaste pealispinnale tohutus koguses hapet..

"Söövitus"

Nii nimetatakse tehnilist operatsiooni, kui metallist detaili töödeldakse happega, et seda puhastada. Kuid hambaemail pole metall. Happe olemasolu on üks teguritest, mille tagajärjel kaotab hammas mineraalaineid ning email hakkab lagunema. Kui päevast-päeva pärast sööki ei võidelda happega ning "söövitatakse" oma hambaid, siis lahustab see tasapisi vastupidava ja sileda emaili ning mikroobidele ongi vaba tee hamba sisemusse. See on aga juba esimene samm tuttava sõnani "kaaries".

Happesaiake

Milline on siis see toit, mis provotseerib suurema happerünnaku hammastele?

Katsed näitavad, et rohke kondiitritoodete tarvitamine kutsub esile käärimisprotsessi koos hapete moodustumisega, mis on küllaldane kaariese tekkimiseks.

Veel enam, paljud toiduained, mida varem hammastele ohututeks peeti, on nüüd samuti "musta nimekirja" sattunud. Need on sai, keedetud riis ja keedetud porgand ning isegi õunad. Kõik need sisaldavad süsivesikuid, mis on võimelised esile kutsuma käärimise koos happe moodustumisega. Vähe sellest, nimelt on kindlaks tehtud, et leib, pudrud ning küpsised on kleepuvad ning jäävad hammaste külge nii tugevasti kinni, et ilma hambaharjata nendest lahti ei saa. Kui vahetult pärast sööki pole võimalust hambaid pesta, siis on parem kleepuvatest toiduainetest hoiduda.

Kaitsetoit

Mõned toiduained sisaldavad hambaid kaitsvaid komponente. Samas mõjuvad need ained, mis takistavad kaariese teket, erinevalt. Nad võivad neutraliseerida happerünnaku, taastada hambaemaili mineraalide koosseisu või mõjuda bakteritele.

Kakao ja shokolaad (see pole trükiviga!) sisaldavad tanniini, mis takistab bakterite tegevust. Kaariese teket takistavaid aineid sisaldavad juustud ning täistera leivatooted, samuti piim.

Kui pärast sööki pole võimalik hambaid pesta, võiks söömaaja lõpetada väikese juustutükiga. Sellega on võimalik happerünnak täiesti ära hoida.

7 nõuannet selleks, et saaks kauem oma hambaid kasutada

Spetsialistide arvamus on, et peamist osa võitluses kaariesega etendavad suu hügieen ning toitumine. Suuresti reklaamitud flooriga hambapastadesse võiks suhtuda ettevaatlikult. Miks? Kuna me ei tea oma kodukohas tarbitava vee koostist (ehk milliseid aineid see juba niigi sisaldab), siis peaks silmas pidamas, seda, et igasuguste mineraalide üleliigne tarbimine viib organismi tasakaalust välja ja pikaajalises perspektiivis võib karuteene osutada. Eriti lastele, kes suure osa pastast lihtsalt alla neelavad.

Järgnevad nõuanded võimaldavad süüa maitsvat toitu ning seejuures hoida hambaid tervetena:

  • Sööma peab vähehaaval. Hambad - nii nagu teisedki organid - on terved täisväärtusliku toitumise puhul, kus leidub võrdselt nii loomset kui taimset toitu, samuti nii pehmet kui ka närimist vajavat.

  • Tuleb meeles pidada, et saiakesed, keeksid, koogid, tordid, küpsised ning magusad gaseeritud joogid on kõige suuremad kaariesetekitajad ning muudavad hambaemaili õhukeseks. Isegi sellised kasulikud asjad nagu värsked ja kuivatatud puuviljad ning mahlad muutuvad kahjulikeks suhkru lisamisega. Seepärast tuleks süüa maasikaid, mitte maasikamoosi, rosinaid, mitte rosinaid shokolaadis ning juua naturaalset mahla, mitte kompotti.

  • Ei tohi päev läbi küpsiseid või kartulikrõpse närida. (See keeld ei käi suhkruta närimiskummide kohta). Iga suhu sattunud suutäis on bakteritele samuti toit ning nad hakkavad kohe hapet tootma. Sagedane söömine süvendab hammaste lagunemise protsessi ning ei jäta neile aega emailikihi ning mineraalide taastamiseks. Hambad peavad puhata saama. Toidu vaheajad ei tohiks olla väiksemad kui 1-2 tundi. Selle aja jooksul saab sülg hapet neutraliseerida.

  • Söök peaks olema soe. Jääkülm ning tuline toit pole soovitav. Eriti ohtlikud on kontrastid. Temperatuuride järsud vaheldumised tekitavad hambavaapa mikroskoopilisi pragusid, bakterid aga seda just ootavad…

  • Peaks kujunema harjumus pärast igat sööki suud loputada. Veel parem, kui kotis või lauasahtlis leiduks koht hambaharjale.

  • Päevas peaks sööma paar toorest porgandit. See on omamoodi mehaaniline puhastus ning igemete massaazh. Kasuks tulevad ka seller ning arahhis, kuid mitte suhkrus ning ilma soolata. Kõik need toiduained on hammastele kasulikud.

  • Vähemalt kaks korda päevas tuleb hambaid pesta hambapastaga ning vähemalt kaks korda aastas näidata end hambaarstile ka siis, kui hambad ei valuta.