Paljude söödavate puuviljade hulgas on õun üks tähtsamaid. Esimesed valmivad sordid on "Valge klaar", "Martsipan" ja "Suislepp". Neid tuleb kohe süüa, sest nad ei säili kaua.

Õunte huvitavaks iseärasuseks on see, et nad hingavad. Nad imevad õhust hapnikku ning eritavad süsihappegaasi ja ka vett. Mida soojem on keskkond, seda kiiremini nad kuivavad ja tõmbuvad krimpsu. Hingates imavad nad keskkonnast ka lõhnasid.

Iga õun on tähtsate toitainete tilluke ait. Küps õun sisaldab B1-, B2-, B6-, C- ja E-vitamiini. Samuti on selles mitmesuguseid suhkruid, nagu glükoosi, fruktoosi ja sahharoosi. Õunale annavad maitse temas leiduvad erisugused happed. Eelnevale lisaks sisaldab õun arvukalt mineraalaineid, nagu näit Ca, Mg, K, samuti ka pektiini ja kiudainet. Umbes 85% õuna koostisest on vesi.

Veel üks õunas sisalduv aine on etüleen, mille ülesandeks on reguleerida vilja kasvamist ja hoolitseda selle valmimise eest. Koos paari küpse õunaga ühte paberkotti panes valmivad rohelised tomatid kiiremini.

Õunad on kasulikud ka seedesüsteemi puhastamisel aidates ravida nii kõhukinnisust kui ka lahtisust.

Niisiis, kui sa tahad "hoida arsti eemal", püüa süüa üks õun iga päev!