Suvisordid on söömiskõlblikud enamasti otse puult noppides. Sügissordid vajavad 2-3 kuulist järelvalmimise aega, kuni nad saavutavad parimad maitseomadused, st söömisküpsuse. Suvisortideks on meie oludes sellised sordid, millede valmimis(küpsemis)- ja tarbimisaeg lõpeb augustikuuga.

Sügissordid

Järgnevad sügissordid, mida tinglikult võiks jaotada omakorda varasügisesteks ja hilissügisesteks. Varasügisest sortidena on tuntumad 'Melba' ja 'Sõstra roosa', mille õunad on septembri esimesel dekaadil juba valminud ja kohe ka tarbitavad. Seistes nopitult veel 1-2 nädalat, on nad kõige parema maitsega.

Valmimis- ja tarbimisaja järgi järgnevad sordid 'Sügisdessert', 'Vahur' jt sordid, mis tarbimisküpsuse saavutamiseks vajavad järelküpsemise aega 2-3 kuud. Üldiselt säiluvad ja säilitavad head tarbimisomadused sügissordid kuni detsembrikuuni.

Talisordid

Talisordid saavutavad koristusküpsuse enamasti septembri keskpaigaks ja õigeaegselt koristatud saak võib säilida pikki kuid. Ka talisortide tarbimisja järgi jaotatakse nad tinglikult 3 gruppi. Lühima säilivusega sordid on näiteks 'Antonovka' ja 'Eva kuld', mille säilitamine üle detsembrikuu ei ole suure riknemise tõttu enam mõttekas.
Järgnevad meil hästi tuntud talisordid 'Põltsamaa taliõun', 'Paide taliõun', 'Talvenauding', 'Sidrunkollane taliõun', 'Meelis', 'Lobo', 'Cortland', mille tarbimisaeg on jaanuarist märtsini. Kõige kauem säilivad sordid meie aedades on 'Karksi renett' ja 'Tellissaare', mis võivad head maitseomadused säilitada järgmise aasta maikuuni.

Õunte säilitamine

Praktilised kogemused ja teaduskatsetused on püüdnud anda soovitusi, kuidas õunu pikemat aega säilitada. Suurtootmises on kasutusele võetud jahutusseadmetega hoidlad ja hermetiseeritud rikastatud gaasilise õhuseguga hoidlad, kus säilitustemperatuur on kiiresti (mõne tunni jooksul peale koristamist) viidud nulli lähedale - enamasti +1 kuni +3 kraadi ja õhuniiskus hoitakse stabiilsena 95% piirimail.
Nö kodustes oludes saab suurte külmade tulekuni õunu säilitada kaetult kuuri all, garaazhis, lakas või mujal. Keldritest on parimaks peetud maasiseseid keldreid, olgu nad siis maja alla või eraldi ehitatud. Sellistes püsib suhteliselt ühtlane õhutemperatuur ja -niiskus.

Hoiukoha ettevalmistamine

Õunu võib säilitada riiulitel, õunakastides (kuni 20kg), konteinerites 200-300 kg.
Enamik sorte säilib hästi mitmekihilises asetuses, kuid mõned sordid ei talu umbset keskkonda. Nii soovitatakse 'Antonovka' ja 'Talveanudingu' õunu säilitada 2-3 realises kihis ja pärast hoiult võtmist vajavad nad ülemineku temperatuuri. Nende +3 kuni +4 hoiutemperatuurilt peaks õunad esmalt paigutama mõneks tunniks +10 kuni +12 temperatuuriga ruumi ja alles seejärel tuua nad tuppa. Sel juhul ei teki neil sortidel koore pruunistumist.

Hoiustamise eel tuleb hoiuruumid hästi õhutada ja kõik, mis niiskusega hallitama võib minna, tuleb hoiuruumist kõrvaldada. Enne kui õunad hoiuruumi tuuakse, on soovitatav nii hoiuruum kui taarakastid ja riiulid võimalikest seeneostest puhastada.

Teatavasti seeneosed hävivad tuuletõmbuse ja päikesekiirte mõjul. Soojas ja umbses keskkonnas paljunevad need aga massiliselt ja saak võib kiiresti rikneda.
Seega peaks enne hoiustamist kinniste ruumide uksed-aknad 2-3 ööpäeva lahti hoidma, et tekitada tuuletõmbust, ka lahtine taara on soovitatav välja päikese kätte viia. Võimaluse korral võiks keldri seinad ja riiulipostid lubjapiima vedelikuga valgendada, sest ka lubi tapab seeneosed.

Saagi koristamine ja hoiule asetamine

Kui õunad puult juba ise varisevad, olete koristusega hiljaks jäänud! Kui hakkate puu alt leidma üksikuid varisenud vigastamata õunu, tuleb kontrollida, kas alustada massilise koristamisega. Hilisemate sügis- ja talisortide õuntel ei tohi seeme koristamise ajal olla veel üleni pruun, vaid ainult poolenisti.
Parim koristusja määramise viis on selline, et kui võtate õuna pihku ja painutate pisut ülespoole, siis õunavars peaks puu küljest eralduma ilma lehekodarikku kaasa murdmata. Kui painutamisel on õun veel tugevasti puu küljes kinni (viljavars ei murdu), tuleb koristamisega oodata.

Koristamisaeg on oluline seetõttu, et 2-3 nädala jooksul enne koristamist võivad õunad kaalus (ka suuruses) juurde võtta 20-30%. Varakult koristatud viljad ei värvu järelvalmimise käigus sordiomaselt ega saavuta ka iseloomulikku maitset. Puu otsas liiga kaua küpsenud õunad säilivad aga tunduvalt lühemat aega.
Katsed on näidanud, et sortide 'Paide taliõun' ja 'Sidrunkollane taliõun' koristamisega 5päevane hilinemise lühendas säilivust 2-3 kuu võrra.

NB!
Ühes pakendis (kastis, konteineris) peaks olema ühtlase suurusega õunad, siis nad ka säilivad enam-vähem võrdselt. Väike õun kas üldse ei valmi korralikult järele või ei saavuta head maitset. Liiga suured õunad aga küpsevad üldmassist varem.
Seega väike nö prügiõun teha mahlaks või keediseks, hästi suured õunad müüa või süüa esmajärjekorras. Õunad koristada kuiva ilmaga. Hoiule panna ainult terved õunad. Palaval pärastlõunal koristatud õunad jahutada varjulises kohas pisut maha enna hoiule panemist.

Artikli autor Valdur Miller on Eesti Aiandusliidu direktor ja üks raamatu "Õun aias ja köögis" autoreid.

Maalehe raamatust saab nõu kõige kohta, mis puudutab õunu - alates koduaeda sortide valimisest ja lõpetades õunaveini, õunasupi ja õunakoogi retseptidega.