Möödunud aastal külastas Oktoberfesti üle 6 miljonit inimese, kes jõid ära üle 6 miljoni liitri õlut ja sõid ära umbes 300 000 õllevorsti. Õllefestivali põhiareen on Müncheni südalinnas asuv Theresienwiese, kus enamasti hiigeltelkides (hallides) müüvad õlut ainult kohalikud (Müncheni) tehased, teenides paari nädalaga umbes protsendi oma kogukäibest. Tänavu oodatakse Oktoberfestile umber 8 miljonit külastajat.

Kuid Oktoberfest pole ainult ohjeldamatu joomine ja söömine. Siin jätkub rohkem kui paari nädala jooksul tegevust kogu perele. Festivali saadab tihe kultuuriprogramm laulu ja tantsuga, üles on seatud karussellid, korraldatakse spordivõistlusi jms. Üritus algab traditsioonilise piduliku rongkäiguga, mille peategelasteks on loomulikult õlletehaste esindajad ja kõrtsmikud. Avadefilee üheks kohustuslikuks osaks on ka kõigi puhkpilliorkestrite ühine ülesastumine.

Ajalugu

Kõik sai alguse 12. oktoobril 1810, kui Baieri kroonprints Ludwig (kellest hiljem sai kuningas Ludwig I) abiellus Saksi-Hildburghauseni printsessi Theresega. Kõik Müncheni elanikud olid palutud linnaväravate-esisel väljal toimuvast kuninglikust peost osa saama. Väli sai printsess Therese auks nime Theresienwiese (Therese väli), mis kohalike elanike suus on aegade jooksul lühendunud nimeks "Wies'n".

Pulmapidustusi tol 1810. aastal, mida tähistati festivalina kogu Baierimaal, kroonis hobuste võidujooks kuningliku perekonna osavõtul. Otsus korraldada ratsavõistlused ka järgmisel aastal saigi Oktoberfesti traditsiooni alustalaks.

1811. aastal lisandus ratsavõistlustele põllumajandusnäitus, millega loodeti kaasa aidata Baieri põllumajanduse arengule. Hobuste võidujooksu, mis oli festivali üheks huvitavamaks osaks ja ka traditsioonile alusepanijaks, tänapäeval enam ei korraldata. Küll aga toimub Oktoberfestil iga 3 aasta tagant põllumajandusnäitus.

Suureks saamine

Esimestel aastakümnetel oli atraktsioonide valik festivalipaigas kasin. Esimene karussell ja kaks kiike pandi üles aastal 1818. Külastajad said janu kustutada vaid mõnes üksikus õllemüügikohas, millede arv aasta-aastalt kasvas. 1892. aastal asendusid vanad "kivist" (portselanist) tehtud õllekruusid klaaskannudega. Õllekioskid vahetasid 1896. aastal välja esimesed spetsiaalselt festivali ajaks püstitatud telgid ja hallid. II maailmasõja ajaks katkes Oktoberfesti traditsioon, et jätkuda 1949. aastal ning paisuda selliseks suureks rahvapeoks, nagu me seda tänapäeval tunneme (oleme kuulnud).

Lähiminevikust (aastast 1996) näiteks on teada, et Oktoberfest osutus niivõrd edukaks, et organisaatorid palusid koguni rahvast turvalisuse huvides üritusest eemale hoida. Osa suurtest õlletelkidest olid sunnitud oma uksed õllenautlejate peletamiseks ajutiselt sulgema.

Edukas äri

Oktoberfestil on tohutu mõju kohalikule majandusele. Teadlased on välja arvutanud, et pidustuste majanduslik "väärtus" on umbes 1,4 miljardit saksa marka. 16-18 päeva jooksul kulutavad külastajad festivalipaigas ca 450 miljonit marka (umbes 80 marka külastaja kohta). Pool miljonit kokkuhoidlikumat inimest aga tuleb sündmust lihtsalt uudistama ega kuluta üldse raha.

Peale õlletehaste ja toitlustusasutuste lõikavad Oktoberfestist kasu ka veondus- ja turismifirmad. Välismaalased (turistid) jätavad Münchenisse joogi, toidu, taksosõidu, ühistranspordi jms eest maha umbes 380 miljonit saksa marka. Majutusasutused teenivad sel perioodil hiigelkasumi - ca 560 miljonit marka. Oktoberfest aitab muide luua umbes 12 000 hooajalist töökohta.

Kodumaised alternatiivid

Tänavune Oktoberfest kestab 3. oktoobrini. Veel jõuab sõita!

Eestis on sel aastal võimalik osaleda veel kahel suuremal õlleüritusel - Õlleprallel Tartu Näituste Messikeskuses ja Saku Õllefestivalil (tehase sünnipäevapidustused). Kodumaistest festivalidest olgu nimetatud veel igakevadist Õllelagerit Tartu Näituste Messikeskuses ning traditsioonilisi suveüritusi Õllesummer (Tallinna Lauluväljakul), Suur Kann (Viljandis) ja Õlletoober (Saaremaal, Leisis).