Seks+mäng: Liblikas ihu ligi
Tegelikult oli üks sõbranna mulle kunagi paari sõnaga maininud, et naisterahval üksi polegi rohkem rahuloluks vaja kui üht väikest surisevat liblikakest. No nii, positiivne eelhäälestus oli olemas, kui avasin toimetusest saadetud paki.
Asi, mis mulle sealt vastu vaatas, oli nagu (või mis „nagu“, ta ikka oligi) üks hiigelsuure (khm, liblika jaoks suure, ma mõtlen) peenisega tiivuline, labakäe suurune liblikas. Nöörid küljes. Või rakmed, või, noh, nagu peenikesed sukatripid, et saaks nendega suristaja omale ümber kintsu kindlalt paika sättida. Etteruttavalt olgu öeldud, et need nöörikesed osutusid vähemalt minu jaoks täiesti kasutuks.
Okei, panin aga puldile patareid sisse ja asusin katsetama. Liblikas ise oli tavalisest kumjast materjalist, millest väga paljud seksimänguasjad ikka on. Mitte liiga pehme, mitte liiga kõva. Vibreeriv on nimelt ainult liblika nö kehaosa, tiivad laotuvad niisama ümber. Vibratsioon oli õigesse kohta asetatult täitsa hea, selle tugevust sai puldiga reguleerida.
Võibolla ehk kliitori tugevama stimulatsiooniga harjunule jäi vibra liiga lahjaks, aga muidu ei nuriseks. Aga, jumala eest, selle umbes pöidlasuuruse „liblikanokuga“ ei osanud mina suurt miskit peale hakata. Ta ei surisenud ega vibreerinud ja mõõdud olid kah nagu lahjad.
Muide, eriti tõhus oli „tiivuline“ siis, kui tema tarvitamise ajal istuda, diivanil või padja peal näiteks. Aga et teda nüüd täitsa teiste jaoks märkamatult saaks kasutada — ei, surin ikka reedaks su.
Kokkuvõttes, huvitav kogemus. 10st punktist paneks 7,5 julgelt ära.
