Naisteka toimetusse saabus eile kiri lugejalt, kes kurdab, et lehepuhuri müra segab tema päevatoimetusi.

„Ma olen lihtsalt äärmiselt tüdinud sellest, et viimasel nädalal on pea iga hommik alanud mul lähemalt või kaugemalt kostuva lehepuhuri undamisega. Alguses sundisin end seda taluma, sest noh, pole ammu kuulnud ja arvasin, et kaua sellega ei lähe. Aga nüüd on sujuvalt kolmapäevast kuni tänaseni iga päev keegi akna all müra teinud.

Kõige häirivam on asja juures see, et ma ei näe, et see atribuut oleks kuidagi vajalik. Enamasti ajab keegi onu sellega mööda hoovi üksikuid lehekesi taga, mille võiks kiirelt kinnaste või rehaga kokku lükata. Miks seda ei teha? Ma tõesti ei saa aru.

Kuna mul on ka väike laps, siis on päris raske teda magama saada, kui miski õues sellist lärmi teeb ja kui ta lõpuks magama jääbki, siis ehmub varsti üles. Omakorda mõjutab see ka mind, kes ma igapäevaselt kodukontoris tööd teen. Võimatu on midagi liita ja lahutada, kui ei kuule enda mõttedki. Rääkimata lapsest, kes on rikutud unerežiimi tõttu pahur.

Seepärast kirjutangi, et keegi seletaks ära, mis selle masina mõte on? Kas tegemist ongi lihtsalt väga suurte poiste mänguasjaga, millega oma päevi sisustada? Kas see on kellegi igapäeva töö, et puhuda haljasalalt lehti kokku? Aknast vaadates paraku selline mulje jääbki, sest sama töö saaks rehaga oluliselt kiiremini tehtud. Tean, sest just nädalavahetusel maal seda tegin. Tõenäoliselt, mulle soovitataks nüüd, et ma ise reha haaraks, aga jäägem iga üks ikka oma liistude juurde.“

Armas lugeja, kuidas Sina lehepuhuritesse suhtud? Kas nad rikuvad ka Sinu rahu? Jaga oma mõtteid kommentaarides ja vasta küsitlusele!