Kontori-nägu oli võõras
Piret - 26 aastane, töötab neljandat aastat omavalitsusüksuses nö asja-ajaja nõustajana. Kui Piret pärast ülikooli lõpetamist oma praegusel töökohal alustas, ei nõudnud tema töökohustused ametialaseid silmast-silma kohtumisi, ärilõunaid ega ka koosolekutel sõna võtmist. Pigem veetis ta oma tööpäevad kabinetis laua taga, telefonikõnesid pidades ning arvutiga töötades. Seetõttu käis kooli ajal peamiselt teksades, t-särgis või sviitris ja tennistes ringi lipanud tüdruk üsna sarnases riietuses edasi ka tööl.
Pöördepunkt toimus aga kevadel, kui Piret oli samas asutuses töötanud 2 aastat. Asutus korraldas töötajatele mitteametliku pärastlõunase rootsi lauaga koosviibimise mingi tähtpäeva puhul. Kuna tegemist oli keset tööpäeva aset leidva üritusega ja asi pidi toimuma ilma erilise tseremooniata, ei ehtinud keegi ennast mingisse erilisse pidurüüsse. Kui, siis mõni meeskolleeg oli pidulikuma lipsu ette sõlminud või mõni naine soengu kallal pisut rohkem vaeva näinud. Piret aga astus saali endistviisi teksapükstes, valgetes tennistes ja kõrge kaelusega sviitris, juuksed lihtsalt hobusesabasse seatud.
Juba koosviibimise ajal tundis tüdruk, kuidas majaväliste külaliste pilgud liiga tihti temal peatusid. Oma vanuse või välimuse poolest poleks ta nais-kolleegide seas millegi erilisega silma torganud, küll aga oma riietusega. Piret ütleb täna sellele tagasi mõeldes pisikese eneseirooniaga, et tundis end tol korral kui tüdruk tänavalt, kes on tulnud vaprate ja ilusate pidulaua äärde nälga kustutama.
Siis saabus veel palju piinlikkust tekitanud pildistamine, kuna Piret üritas fotokaamera eest kõrvale põigelda, tuues endagi arvates tobedaid vabandusi. Lõppkokkuvõttes tiriti ta siiski poolvägisi pildile ja võimalikult vähe tähelepanu äratada üritanud piiga oli vastupidiselt soovitule kogu tähelepanu keskpunktis.
Nädal hiljem kodus koosviibimise fotosid lapates saabuski murdepunkt. Piret otsustas oma välimust ja riietumisstiili kardinaalselt muuta. Kuna tema riidekapp ei sisaldanud sõna otseses mõttes mitte ühtki seelikut, mitte ühtki pintsakut ega polnud tal ka seelikuga kanda sobivaid kingi, asus Piret üleminekuperioodiks üksikuid riideesemeid laenutama ka sõbrannadelt. Nädalavahetusega ajas ta endale nii sõbrataride riidekappides tuhlates kui ka poeuksi kulutades kokku märkimisväärse kuhila nn kontoririideid. Lisaks lasi pähe teha vesilokid ja ostis oma elu esimese huulepulga.
Uue töönädala alguses taas tööle mines pani Piret selga kitsa miniseeliku (küll mitte liiga mini), selga siidpluusi ja vöökoha sissevõtetega pintsaku. Kõrgetel kontstel uksest ebakindlalt sisse astunud Piret võeti vastu üksmeelse üllatusega. Tõsi küll, positiivselt, sest Piret arvab tänaseni, et uued rõivad talle sobisid. Küll tundis ta end kole ebamugavalt. Nii aga piitsutas ta ennast terve nädala. Õhtuti sõbranna poole hiilis aga päeval naiseliku looki valinud tütarlaps endiselt tennistes ja sportpükstes.
Kõige rohkem probleeme tekkis Piretil nädala jooksul istumise-astumisega. Pükstes harjununa, unustas ta tihti istudes oma jalgade asendit jälgida ning kõndides kippus endiselt liig pikki samme võtma. Ühest nädalast siiski piisas, et Piret pettununa laenatud asjad sõbrataridele tagasi tassis ning uued, ostetud riided paremaid päevi ootama sättis. Siiski ei heitnud ta kõrvale oma soovi muutuda. Nüüd ei olnud aga soov muutuda enam mitte niivõrd seotud töökollektiivi sulamisega, kui iseendale meeldimisega.
Nädalavahetusel võttis ta ette teekonna Tallinna, seal elava õe juurde. Koos otsiti üles stilist ning jagati temaga oma “muret”. Koos stilistiga kaubamajas erinevaid riideid proovides ja sobitades märkas Piret, et ka teksadega on võimalik välja näha naiselik, valides lihtsalt sobiva mudeli ning lisades sinna pisut naiselikuma joonega pluuse-toppe. Juurde veel ka sobiv käekott ning peotäis erinevaid juukseklambreid ja tulemus oligi saavutatud. Üldmulje oli lihtne, kuid samas naiselik, stiilne ja mis kõige tähtsam – mugav.
Tõsi, kõrged kontsad küll jäid, kuid tänaseks on Piret nendega enda sõnul nii harjunud, et kannab ka väljas jalutades kõrgeid kingi. Spordisaal ja rand on pea ainsad kohad, kus teda tennistes kohata võib.
Kõigile muutujatele soovitab Piret aga oodata, kuni esimene tuhin üle läinud on. Seejärel veelkord soovitu üle järele mõelda ja alles siis shoppama minna. Ja ilmtingimata, küsida nõu asjatundjate käest. Piret arvab, et kõik naised võiksid aeg-ajalt oma välimuses üht-teist muuta, seda siiski mitte oma hea enesetunde hinnaga.
