Ja tõepoolest, kui sajand tagasi oleks naine astunud tänavale ilma kübarata, oleksid inimesed arvanud, et ta pole sellest maailmast pärit. Tänapäeval näib kõik vastupidi olevat: kui naine ei lahku oma kübarast, arvatakse üksmeelselt, et kübara alla peidetud peaga pole kõik korras. Teravmeelitsejad toovad põhjuseks, et šampoonitootjate turundus edeneb paremini kui kübarategijate oma.

Ometi ei saa märkimata jätta, et kübarakandjate poolele on astumas suur hulk moeloojaid. Nende üksmeelse arvamuse järgi astub arvutit valdav leedi uude ajastusse just nimelt kaetud peaga. Niisiis, tähelepanu! Suhtugem kübarasse pieteeditundega.

Antiikajal soovisid inimesed olla vabad kõiges, ka riietuses. Vanad kreeklased ja roomlased ei katnud ilma vajaduseta pead, kui mitte arvestada pärga, mille iga vastsündinu sai pähe petersellist, sõjakangelaste pärg oli tammeokstest. Võistluste võitjatele pandi pähe loorberi-, luuderohu- või männipärg. Samas olid egiptlaste pead kaetud — nende päike oli kuumem.

Meetrikõrgune pitsikuhi

Mõne sajandiga muutus olukord kardinaalselt. Juba keskajal sai peakattest luksusese — kübarad kaunistati sulgede, lintide, karusnaha ja kalliskividega. Mida peenemast soost oli daam, seda kõrgem oli ka tema koonusekujuline kübar. Kohati ulatus kübara kõrgus meetrini, mistõttu tuli suurendada ukseavasid.

Ristikäikude ajast satub Idast Euroopasse turban.

XIX sajand tõi endaga kaasa vormide ja detailide mitmekesisuse: tihedalt pea ligi olev tanu hulga pitside ja lintidega, kalliskivide ja sulgedega kaunistatud turban, õlgkübar, mis seotud lõua alt kinni siidilintidega… Ja kindlasti ka vene moedaamide seas populaarne barett, mida kandis Puškini Tatjana Larina.

Kübarast sai iga naise välimuse lahutamatu osa, mis andis omal moel tunnistust sellest, milline haridus on tema omanikul, kas ta tunneb etiketireegleid ning kas ta ikka oskab valida õige kübara teatrisse, ballile või jalutuskäigule …

Silindrist rätikuni

Möödunud sajand tõi kübaramoodi palju uut. Juba XIX sajandil mõtlesid mehed endale välja silindrid ja kõvakübarad, mis daamid neilt XX sajandil üle võtsid.

Möödunud sajandi esimesel kümnendil olid kübarad tohutute mõõtmetega ning kaunistatud suure hulga looride ja sulgedega.

1920. aastatel olid moes „kellukesed”, mis katsid kogu pea ja kõrvad. Seejärel ilmusid väikesed, kitsaste allalastud äärtega kübarad, mis liibusid tihedalt pähe.

30-ndatel muutis sürrealism kübarate väljanägemist oluliselt — ilmusid kolmnurksed kübarad, „tuuleiilid” ning isegi kingakujulised peakatted.

40-ndate — sõjaaegsete naiste kübarad olid tagasihoidlikud ja looriga, mis kattis kogu näo. 50-ndatel olid au sees miniatuursed kübarad.

1960. aastate stiiliks olid aga võluvad „tablett-kübarad” või suured baretid. See oli aeg, mil igas Euroopa moemajas töötas ligikaudu 40 kübarategijat. 1970. aastate mood valis välja väikese kena bareti, selle eest ilmusid aga kübarale laiad ääred ning naised asusid ka meisterlikult rätikuid pähe siduma.

Seejärel aga unustas mood kübarad sootuks. Räägitakse, et selle põhjuseks olid tolleaegsed soengud, mis kübara all oma vormi kaotasid…

Kui kübarakirg süttib

Õigluse nimel tuleb märkida, et kirg kübarate vastu on taas süttimas.

• Kui te otsustasite endale kübara soetada, võtke arvesse, et see peab harmoneeruma teie riietusega (kas värvi, kanga faktuuri või stiili poolest).

• Laia äärega kübarad sobivad vaid saledatele ja pikkadele naistele. Muide, lai äär vähendab visuaalselt nägu. Kõrge rummuga kübar „lisab” kasvu. Kõrge kujuga kübar ei sobi kokku pikliku näoga. Liiga väike kübar ei sobi suurele peale.

• Kübarat valides ei tasu mingil juhul peljata erksaid värve. Eksperimenteerige! Samas peab teadma, et kübar peab lisaks riietusele sobima ka naha- ja silmade värviga.

• Peakatet peab tingimata proovima suure peegli ees, et näha end täies pikkuses. Ainult nii võite aru saada, kuidas kübar teile sobib. Muide, prantslased naljatavad: „Kõige suurem irvitamine naise üle on, kui ta lukustada koos kümne kübaraga ühte ruumi, andmata talle seejuures peeglit.”

• On suurepärane, kui kübar sobib kokku oma käskijanna iseloomuga. Kui naine ei soovi oma emotsioone demonstreerida, siis varjab neid suurepäraselt langetatud äärega mudel. Kui aga olete optimist, siis sobib teie iseloomuga kokku avatud äärega kübar. Naisele aga, kes jumaldab provokatsioone, sobib originaalne vallatu kübarake.

• Paljud arvavad, et hea kübar saab olla vaid varakal naisel, kellel on olemas kogu luksuse atribuutika. See on sügav eksitus. Pole vaja oodata suurt varandust, pange kübar kohe homme pähe. Ärge kartke olla tähelepanu keskpunktis.

Hoidke pead!

Arusaadavalt ei tohi kuuma päikese all olla katmata peaga. Seetõttu on suvistele peakatetele olemas omad nõuded: need peavad olema moodsad, kuid kaitsma pead ka päikese eest.

Variante on terve hulk: uhked laiaäärelised õlg-, puuvilla- ja siidikübarad. Need võivad olla ka tillukesed mitmeti kaunistatud kübarad kuni peapaelteni välja…

Kokteiliõhtuks on olemas aga väike siidbarett või –kübar, mis ühele küljele viltu. Kõik need mudelid on ühtviisi sobivad nii noortele kokettidele kui ka soliidsetele daamidele. Peamine — tuleb enda oma leida.

Kuidas hoida kübarat

Kübarat ei riputata — ta kaotab oma vormi. Seda tuleb hoida spetsiaalsetes karpides või kapiriiulitel. Et teie aare ei kaotaks oma vormi, täitke kübar kortsutatud paberiga ning mässige kanga sisse.

Ka ise saab endale stiilse kübarakarbi meisterdada. Võtke sobiv kingakarp (või valmistage ise kartongist) ning katke vanade käekottide nahaga või oma aktuaalsuse kaotanud kleitide kangaga — ja ongi valmis kordumatu karp teie kübarale. Sellist ilu on kahju isegi kappi peita, sest ta kaunistab suurepäraselt interjööri.

Muide, vana, kuid armas kübar võib saada ka uue elu. Selleks võib teda ju oma äranägemise järgi mitmesuguste kaunistustega värskendada.