Lisaks sõbrakuule ongi veebruar ka rahvusvaheline tikandikuu, mida tähistatakse üle maailma.

Väärt tikand vajab hoolt

Ka tikitud esemeid on tarvis aeg-ajalt pesta. Kuidas teha seda nii, et tikand viga ei saa?

Üldiselt on käsitsi tikitud esemete pesemiseks parimad villa- ja käsipesuprogrammid; pesuprogramm tuleks eelkõige valida tikandis kasutatud niidi või lõnga järgi.

“Kui tikitud on puuvillase niidiga, siis tuleks riiet pesta puuvillaprogrammiga ning lõngast tikandite puhul sobib villaprogramm. Väga õrnade tikandite puhul tuleks kasutada aga delikaatset pesuprogrammi, mis käsitleb pestavaid riideid kõige pehmemalt,” annab nõu Andres Kesker, Electrolux Eesti juht.

Sageli arvatakse, et tikanditega riideid ei või pesumasinas pesta. See ei ole päris õige, sest tänapäevased pesumasinad (näiteks EL Inspire) on varustatud delikaatsete pesuprogrammidega, mis sobivad hästi tikandite ja teiste õrnade riideesemete pesemiseks. Sama kehtib ka moodsate kuivatite puhul, mis aitavad auru abil kortse ja volte eemaldada ning samas ka värskendavad rõivaid.

Lisaks niidile või lõngale saab tikandites kasutada ka metallribasid, pärleid, helmeid, harjaseid ja litreid; õmblusmasinad on abiks masintikandi tegemisel.

Viimase aja kuumim trend tikkimises on taaskasutus. Nii saab säilitada vanu esemeid tulevikuks, luua midagi personaalset, anda edasi tähendusi ja see on ka majanduslikult mõistlik.

Kõige kuulsam säilinud tikand on Bayeux’ seinavaip, mis on 70 meetrit pikk ja sellel on kujutatud 1066. aasta Hastingsi lahingut.

Maailma kõige pikem tikand on 605,55 meetrit pikk. See nõelatöö sai teoks Suurbritannia juhtiva käsitööliidu Tikkijate Gildi eestvedamisel ning üle maailma pärineva erinevas vanuses ja oskustega 7000 inimese kaasabil.

MASINTIKAND

Masinal tikkimine sai alguse 1800. aastatel, kui Joshua Heilmann Mulhouse’ist lõi käsitsi juhitava tikkimismasina. Kuigi tal ei õnnestunud seda palju müüa, oli see tikkimistööstuse jaoks revolutsiooniline ning Heilmanni leiutisele järgnesid peatselt süstik- ja ahelpiste meetodid. Tänapäeval kasutatakse masintikandit tekstiilitööstuses igapäevaselt, näiteks on ettevõtete logod riietele tihti just tikitud.

AJALOOST

Inimesed on tikandeid teinud peaaegu sama kaua kui riideid ning põhilised tehnikad on ristpiste ja teppimine.

Pärslased ja kreeklased kandsid turvistena tepitud rõivaid. Varaseimad säilinud tikandid pärinevad Sküütiast (5.-3. saj eKr). Silmapaistvamad säilinud näited Hiinast on kuninglikud Qing-dünastia (1644-1911/12) siidmantlid.

Islami tikandid (16.-17. saj) kujutavad looma- ja taimekujutistel põhinevaid stiliseeritud geomeetrilisi mustreid. Põhja-Euroopa tikandid olid renessansiajastuni enamuses kristlikud.

Euroopa tikandioskused ja -tavad olid valdavad ka 17.-18. sajandi Põhja-Ameerikas. Samas kasutasid põlisameeriklased nahale ja puukoorele tikkimisel okassea harjaseid; hiljem asendasid harjaseid kaubeldes omandatud helmed; Kesk-Ameerika põlisrahvad tegid tikandilaadset käsitööd sulgedega.