Kama — pimeda aja energiapomm
Kama on olnud vähemalt tuhat aastat slaavi rahvaste toiduks. Kõige vanem teade sellest ulatub isegi aastasse 1555, Ivan Julma aega. Suured kamasööjad on olnud ka arvukad Aasia rahvad. On infot, et kamajahu varieerub mitmeti, kuid valmistamise põhitehnika on olnud sama kogu Euroopas ja Venemaast Türgini.
Kamajahu sai populaarseks ka Eestimaal ja arvatavasti on alguse saanud Mulgimaalt veel endiste talude aegu. Kuna ta muutus paljudes kodudes lemmiktoiduks ka Eestimaal, siis loeme kamajooki hapupiimaga lausa eesti rahvustoiduks. Eestimaal valmistatakse kamajahu rukkist, nisust, odrast ja hernest. See kooslus on eestlasele vastuvõetavaim.
Tehnoloogia on küllalti keerukas ja aega nõudev, kuid ometi tehti vanal ajal igas talus ise kamajahu. Kõigepealt keedeti soolaga maitsestatud vees terad peaaegu pehmeks, seejärel kuivatati need päikesepaistel tuule käes, seejärel röstiti neid ahjus ja lõpuks jahvatati. Nüüd muidugi tehakse need operatsioonid kõik tööstuses.
Tööstus teeb tavakamajahu kõrval kakaokama, kamapalle, kamašokolaadi, kamakreemi jm. Soovitan poes käies ikka tähelepanu pöörata rohkem ka müügil olevatele kamatoodetele. Oleme harjunud kamajahu sööma üksnes hapupiimaga (jogurtiga, keefiriga jt) ja enamasti seda ikka suveti. Kuid kui mõelda kõigi võimaluste peale, mis tast valmistada saab, võib ta muutuda aastaringseks toiduks.
Kamajahu näitab kolesteroolile ust
Tänu täisterade ja herne jämejahvatusele säilib kamajahus kogu bioloogiline toiteväärtus. Kõige hinnatum on tema kiudainete sisaldus, mis on oluline nii seedimiseks, südametegevuseks ja organismi puhastamiseks jääkainetest. Kamajahust saab ka hindamatut taimset valku, energiat andvaid süsivesikuid, eeskätt närvisüsteemile vajalikke B-rühma vitamiine ja südametegevust soodustavaid ja vähki ennetavaid mineraalaineid jm. Kamajahus on organismile hästi omastatavaid aminohappeid (valgu kooslus) 13,8g 100g jahus, kui samal ajal nisujahus on vaid 9g 100grammis.
Mis puudutab B-grupi vitamiine, siis on kõikide teiste jahudega võrreldes neid kordi rohkem, eks eeskätt tänu rukkile ja hernele. Tänu rukkijahu ja herne osalusele kamajahus on selles ka väga väärtuslikku antioksüdanti E-vitamiini, mis vähendab nii vähiriski kui hoiab noorena meie naha. Võrreldes teiste teraviljadega on oluliselt rohkem ka pantoteenhapet (B5 vitamiin), mis aitab vähendada närvilisust, rahutust, nahakahjustusi, seedehäireid, suhkrusisaldust (vajalik suhkruhaigetele).
Mineraalainetest olulisem on kaalium (100 grammis 425mg, samas nisujahus 150mg), mis on eriti oluline südame normaalseks tegevuseks. Rikkalikult leidub fosforit (100 grammis 340mg, nisujahus vastavalt 100mg), räni (100 grammis 250mg, nisujahus 2 mg), rauda, tsinki, niklit, floori, joodi, seleeni…
Kui suudaksime nädala jooksul ikka klaasitäie jagu kamajahu ära tarvitada, saaksime rahuldada oma mineraalainete vajaduse ja hoida korras oma liigesed ning vere koosluse, rääkimata teiste tervisehädade kõrvaldamisest. Arvan, et neil inimestel, kes hoolikalt kamatoite söövad, pole küll vajadust mingite toidulisandite järele. Kamajahu ise annab organismile kõik vajaliku, kui oskame selle veel aedviljade ja loomsete saadustega ühendada.
Kamajahu igati toiduks
Kamajahu on lisaks oma toitvusele ja organismi kosutavusele veel ka odav toiduaine. Seetõttu ei tohiks kamajahu küll ühestki kodust puududa. Kui peres on veel inimesi, kellele kama maitse ei meeldi, siis kasutame peiteks ja maitse parandamiseks näiteks kakaod, pähkleid, mett, marju, maitsetaimi jm. Kindlasti on vaja muuta söögiharjumusi, kui kamatoite lihtsalt pole lapsest saati sööma harjutatud.
On hea, kui peres leidub entusiast, kes oskab kamajahust rääkida üksnes head ja veel enam olla kamatoitude gurmaan. Püüan selles suhtes abistada mõnede retseptidega lihtsatest keerulisemateni. Pole vaja õpetust hapupiima-kama joogile ega ka kamapallide valmistamiseks. Kamakäkke ehk palle võite valmistada magusatena kohupiima, hapukoore, marjade, puuviljade, kohupiima ja vahukoorega ning veeretada neid või ja suhkruga röstitud helvestes, seemnetes, suhkruga kamajahus, röstitud riivleivas jt. Maitseainetest sobivad kaneel, vanilje, muskaatpähkel, köömned (soolastele) jt.
Serveerimisel võib lisada veidi vahukoort, marju või puuvilju jm soovikohast. Kui suvel ja sügisel veel värsked marjad ja puuviljad olemas, siis kasutage ikka toorena, näiteks riivitud pirn ja õun sobivad imeliselt kamajahuga segamiseks. Kuid kamajahu sobib ka soolasena ja kamapallidele sobib hästi (pisukese soolaga) riivitud porgand, kuid ka peeneks hakitud punane paprika ning värske kurk. Jahu sidumiseks võib kasutada jogurtit või hapukoort. Enamasti süüakse palle koos hapupiimaga (keefir, jogurt jt), need sobivad ka kohvi või tee kõrvale.
