Nende muusikaline maitse varieerus rhytm’n’blues’ist modernjazziini.
Viimasest pärineb ka nimetus
modernists
, hiljem
mods
.
Modide elustiil
levis eriti Londonis ja Lõuna-Inglismaal. Selle praktiseerijad võtsid omaks motorollerid, variatsioonid algsest riietusstiilist, soul ja ska muusika ning briti bändid, kes esitasid rhytm’n’blues’i ning soulil põhinevat muusikat.
Sotsiaalmajanduslikus mõttes
levis modide kultuur ülevalt allapoole. Seepärast kirjeldavad näiteks nii Richard Barnes kui Dick Hebdige modisid kui töölisklassi dändisid, olenemata originaatorite taustast.
Algupäraste modide liikumise haripunkt oli 1963– 65
, mil tekkis Richard Barnes’i modi arhetüüp, kes kulutas raha, et saavutada laitmatu dändilik stiil.
Mod ei tahtnud raisata auto või “õlise” mootorratta peale. Palju ilusam ja elegantsem oli itaalia motoroller, mida hooldati ja kaunistati nagu osa garderoobist. Tormiline elu koosnes ööklubidest ja pidudest, mida sai amfetamiini abil valulikult pikendada.
Moditüdrukud
viljelesid sarnast elustiili, kuigi motorolleril oli nende koht tavaliselt tagaistmel. Nende moed olid selgejoonelised, lihtsad ja põhivooluga võrreldes poisilikudki. Üldine look meenutas 1920-ndate
flapper’eid
, kes defineerisid oma naiselikkust ja sõltumatust üsna sarnasel moel.
Mike Brake jagab originaalfenomeni nelja subkultuurilisse voolu:
1. Kunstikooli – või campversioon. Väljendas uut tüüpi mehe imagot. Loobuti maskuliinsest kohmakusest. Poisid riietusid viimistletult, kasutasid sageli meiki, kandsid käekotte.
2. Mainstream-modid. Neid iseloomustasid cool’id ülikonnad, kitsad püksid, terava ninaga kingad ja lühikeste juustega läbitungimatu ilmega girlfriend’id. Nad liikusid mööda klubisid, demonstreerides oma kostüüme ja tutvustades uusi tantse.
3. Scooter boys. Itaalia päritolu motorollerist sai töölisklassi sportauto, millega ringi kihutav Scooter boy kandis anorakki või parkat, laiu teksasid ja puldanriidest kingi. Õhtul vahetati need võimaluse korral ülikondade ja Crombie kingade vastu.
4. Hard mods. See raskem “põhjakiht” kandis teksasid ja industriaalseid töösaapaid. Teenisid liiga vähe, et olla osa põhivoolust. Neist arenesid 1960-ndate lõpus skinheadid.
