*Elizabeth I aegsel Inglismaal ei olnud haruldane, et laps pidi vahetamata mähkmetes olema neli päeva. Ainult kuningliku perekonna lapsed said nautida seda luksust, et neil vahetati lappe iga jumala päev. Muudes ühiskondades kasutasid emad mähkmetena looduslikke materjale: jänesenahast tehtud mähkmete alla pandi rohtu, hülgenahast mähkmete sisse topiti sammalt.

“17. sajandi mähitud laps kandis linast särki, kõhusidet kõhu toetamiseks, nelinurkset õhukest mähet, suurt nelinurkset mähet, et lapse käsi vastu külgi hoida, siis veel üht sellist mähet ning viimaks kõige peamist mähet, et lapse pead püsti hoida. Sellist tekstiilitompu kroonisid kaks linast mütsikest. Tulemuseks oli terve põlvkond passiivseid ja liikumatuid lapsi.

*17. sajandil usuti, et uriinil on desinfitseerivad omadused. Pissiste mähkmete pesemise asemel kuivatas enamik emasid need lõkke äärtes lihtsalt ära ja kasuta jälle. Tita pepu pesemise asemel puuderdati seda puukoi söödud puidust valmistatud pulbriga.

*1940. aastate vanemaid ärgitati last potile panema kohe pärast sündimist. Selle ajastu menukas lapsekasvatamise raamatus on kirjas, et korraliku koolituse korral õpib laps üllatavalt kiiresti puhtust pidama ning juba kuune laps ajab konkreetsel kellaajal oma asjad poti peal ära, kui kasutada seebipulka või kummist kateetrit, mis stimuleerib soolestiku tegevust. Viie-kuuekuusel lapsel soovitati lasta istuda tualetipoti peal. Vanematele sisendati, et korralikult õpetatud laps küsib kuuekuuselt ise potile ning et ilma õpetamata ei ole seda loota enne 12. või 13. elukuud.

*Esimene põlvkond riidest mähkmeid kujutas endast nelinurkset puuvillalappi. Valmisvolditud mähkmed tulid kasutusele alles 1950. aastatel. Sellistel mähkmetel oli mitu kihti sisse õmmeldud puuvilla, nii kadus ära mähkmete voltimise ja kinnitamise tüütu töö. (Mähkmeid volditi nii, et kohtades, kuhu suurem osa pissi sattus, oli rohkem kihte mähet  — pidades silmas, et poisid pissivad ette- ja tüdrukud tahapoole.)

*1980. aastatel vahetasid krõpskinnitused välja nööpnõelad. See muutis riidest mähkmed vastuvõetavateks ka keskkonnasõbralikele lapsevanematele, kes eelistasid riiet ühekordsetele mähkmetele.

*Ühekordne mähe on varem “Harper`s Bazaari” toimetajana töötanud noore ema Marion Donovani leiutis. Tüdinenud mähkmete pesemisest, pleegitamisest ning kuivatamisest, lõikas ta plastikust vannikardina plastikümbrikeks ning toppis sinna sisse vedelikku imavat materjali. Kuigi alguses ei õnnestunud tal oma toodet müüa, läks tal hiljem korda müüa kogu äri miljoni dollariga.

*Esimene kommertsseisukohalt edukas ühekordne mähe tuli turule 1961. aastal, kui Procter & Gamble’i insener Vic Mills tuli välja turule mõeldud pabermähkmega. Kust ta inspiratsiooni sai? Väikselt pojapojalt muidugi.

*Enne ühekordsete mähkmete kasutuselevõttu kasutasid lapsevanemad mähkmete lekkimise vältimiseks kootud villaseid pükse või plastikpükse. Villaste pükste halb omadus oli see, et need vettisid läbi; plastikpüksid aga kippusid kuivatis üles sulama.

*Mähkmeautomaatide debüüt toimus California Disneylandis 1989. aastal. Nende autor oli kahe lapse ema Cathy Leogrande, kelle aparaadid Happy Babies pakkusid raha eest ühekordseid mähkmeid, niisutatud lappe lapse tagumiku pühkimiseks ning plastikaatkotte märgade mähkmete paigutamiseks.

Vaata veel: