Enne Sinu saabumist pajatasid kogenud emad, kui raske on argipäev väikelapsega: gaasivalud, hammaste tulemise vaev ja palju muid ettearvamatuid olukordi, mis võib tekkida. Lisaks veel magamata ööd, poolunised päevad ja kõige tipuks tõelise väärtuse, vabaduse kaotamine.
Eesti Naine juulis:
  • Kahekesi koos
  • Lapse hingevaev
  • Suvine jutulisa
  • Kaanel AVE NAHKUR

    Telli ajakiri!

  • Nähes Su abitust ja õrnust, teadsin kohe, et saan kõigega hakkama. Seda veidram tundus mõte, et ükski mu tuttavatest emadest ei rääkinud, millist rõõmu valmistab pisikese iga liigutus, iga silmapilgutus, iga naeratus.

    Kohe esimesest päevast peale suutsid mu maailma pahupidi pöörata või… õigupoolest siiski õigetpidi pöörata. Sinu saabumine seadis kõik korda, ehkki Sa määrasid oma reeglid ning panid vanemad kikivarvul käima ja sosistama.

    Kui enne ekslesin teadmatusse hargnevatel ristteedel, siis Sinuga koos viib edasi ainult üks sirge peatee, millel käime oma imelist elu.

    Ma olin ühtäkki vaba kohustustest, sain aega ja tegevust planeerida, nagu ise tahtsin, arvestades ainult Sinuga. Elada ainult kahekesi maailmas: vaid mina ja minu laps. Muu polnud enam tähtis.

    Kuid päris ilma hirmudeta ei saanud siiski. Hirm, et Sinuga võiks midagi juhtuda, mattis hinge. Oh, oleksin ma vaid lugenud vähem lastekasvatusalast kirjandust, mis jagas hoiatusi, rangeid õpetusi ja kirjeldas hirmutavaid juhtumeid.

    Kogu esimese eluaasta hoidsin Sind enda lähedal, olid justkui mu kehaosa. Ainult nii suutsin rahu säilitada. Ka siis, kui magasid, käisin Sind korduvalt vaatamas. Kuuldes Su tasast hingamist, ohkasin kergendatult.

    Kui Sa aga teise eluaasta alguses jalad alla võtsid ja emme seelikusabast lahti lasid, muutus elu lihtsamaks. Sellest hetkest sai Sinust väike iseseisev ja tugev inimene, kes suutis soove ja rahulolematust vägagi häälekalt väljendada.

    Tänu Sinu tugevusele sain ka mina võitu oma abitusest. Kui esimestel elukuudel valdas mind paaniline hirm Sind sülest maha pillata, siis nüüd mürgeldame mõnuga nagu kaks üheealist ülemeelikut last: mängime kulli ja peitust, õpime tundma asju ja nähtusi, mürame end õues poriseks, maadleme ja kilkame lustakalt toas.

    Olen tagasi lapsepõlves, kasvades ja arenedes koos Sinuga. Mõlemad õpetame teineteist ja jagame häid nõuandeid, mida ükski teaduslik raamat ei suuda pakkuda. Tasapisi oled Sa valitsuskepi enda kätte haaranud ja mängid majas täieõiguslikku peremeest.

    Mina täidan su soove siira rõõmu ja rahuga. Muidugi, mõistlikkuse piiresse jäävaid soove. Keda siis veel hoida ja hellitada kui mitte Sind! Tänutäheks saan vastu kallistavad käed ja soojad põsed.

    Enne Sind olin erinevates ilmakaartes lehviv tuul ega tundnud oma elu sihti. Nüüd oled Sina ereda valgusega lamp mu pimedatel tundmata teedel. Me kasvame kahekesi suureks. Koos Sinuga olen ma terviklik ja purunematu.

    Kui praegu oled veel puhas ja täiskirjutamata paberileht, siis iga päev kirjutab Sinusse lauseid juurde ja Sinust saab mu elu kõige ilusam armastusromaan.