Puuduv isainstinkt.
Kui naine ei lase meest lapse eest hoolitseda - ei luba tal mähkmeid vahetada (“Sa teed kõik valesti!”), öösiti last äiutada (“Maga, pead homme tööle minema”), käia temaga pühapäevaringis (“Vaeseke, oled terve nädala rüganud”) - võib üsna kindel olla, et selline isa ei hakka lahutuse korral alimente maksma. Kui juba enne lahutust isatunded ei ärganud, siis perekonna juurest lahkudes ei hakka ta ammugi ilmutama hoolitsust lapse eest.

Protestitunne. Kui naine ei luba isal pärast lahutust oma lapsega kohtuda, teeb ta suure vea. Mehes tärkab trots – kui ma ei näe oma last, siis ei saa ka alimente.

Võitlus ellujäämise nimel. Viimaste aastate jooksul on tugevasti muutunud sotsiaalne olukord. Nõukogude ajal teenis mees tavaliselt naisest rohkem, põhimassil oli aga enamvähem ühesugune sissetulekute tase. Kui tänapäeval aga naise palk on mehe omast tunduvalt suurem, ei pea mees vajalikuks oma väikesest sissetulekust naisele alimente maksta. Pealegi on sellise eluvõitluse ajal enam märgatavad need, kes on inimesele lähemal. Lähemal on aga uus naine ja lapsed, kelle eest tuleb esmajärjekorras hoolt kanda.

Mehe moraalsed omadused. See põhjus on peidus kõikides ülalloetletutes. Isa, kes on unustanud, et tema laps tahab süüa, riietuda ning õppida, on egoistlik ning infantiilne. Kui mehel oleks vastutustunne, leiaks ta alati võimaluse oma last aidata.