Isade ja tütarde armastus

Millist osa mängib isa tütre elus? Esiteks on ta esimene mees, keda too oma elus kohtab. Teiseks peab tütar teda pikka aega ainsaks meheks. Nad kohtuvad siis, kui tüdruk ei tea veel, et maailmas on mehi palju, et nad on erinevad ning neid võib “valida”. Sellest, kuidas kujunevad isa ja tütre suhted esimese viie-seitsme aasta jooksul, sõltub, kelleks saavad tütarlapse jaoks mehed tema täiskasvanu elus. Kas ta saab neid usaldada, arvestada nende abi ja kaitsega ning mõista, mida tähendab mehe armastus?

Alustagem väitega, et meestel on kerge armastada oma tütreid. Miks? Eelkõige võivad nad koos tütardega ehitada peaaegu ideaalse suhete mudeli. Alguses hoolitseb, kaitseb ja õpetab isa “ühepoolselt”, olles seejuures kõige tugevam, targem ning autoriteetsem inimene täiskasvanute maailmas. Täiskasvanuks saades asub tütar omakorda isa eest hoolt kandma, ning mees pole siis enam ainult vajalik ja jumaldatud, vaid temast saab liigutava ja hella tähelepanu objekt…

Samal ajal lubab tekkinud olukord isal elada ka oma elu ja teha tööd, jättes tütre ema hoole alla, tundmata seejuures ei süütunnet ega vajadust suhteid selgitada. See tähendab jääda … vabaks! Kas see pole siis kõikide meeste unistus?

Tänapäeval pole tütred enam koormaks, keda on tarvis võimalikult kasulikult ning kiiresti mehele panna. Isad ei pea enam neile elukaaslasi valima, tütrest pole ka kohustuslik lahkuda ega anda teda võõrasse peresse. Loomulikult erutavad need probleemid siiani mehi, kuid neisse ei suhtuta enam nii fataalselt ega ühetähenduslikult kui varem.

Meestel on lihtsam armastada tütreid kui poegi, sest naine on ainus olevus, kellele võib hukkamõistu kartmata avaldada oma armastust. Seda enam, et tütarlast - erinevalt poisist - pole vaja õpetada tundeid varjama.

Pealegi ei paina isa tema isiklike puuduste koorem. Pojas näeb ta eelkõige iseennast, enese jätku, tähendab ka oma nõrku kohti. Et sellist suhtumist lapsesse muuta, tuleb õppida poisis nägema teist inimest ning seega lubada tal astuda iseenese teed, mitte kõrvale kalduda vigade parandamiseks, mida omal ajal tegi ta isa, või millegi lõpetamiseks, mis isal lõpetamata jäi…

Ometi isegi siis, kui mees suhtub pojasse õigesti ja targalt, tuleb tal nii või teisiti leppida mõningate halbade harjumustega, mida ta ilmselt heameelga märgata ei tahaks, kuid näeb neid siiski oma pojas otsekui peeglis. Tütrega tunneb mees end vabamalt (ta ei riskeeri kohtuda isikliku ebatäiuslikkusega), ning tal on kergem olla hea isa.

Milleks tüdrukutele isasid tarvis on?

Tavaliselt jagunevad rollid perekonnas järgmiselt – ema on õpetaja, isa – innustaja. Ema koolitab tütart naiseks, annab nõu, kuidas on tarvis riietuda, süüa teha, käia, riielda, kiita, armastada. Kui ema ei suuda kõike õpetada, täidab tüdruk selle lünga kergelt. Isaga on lood keerulisemad – tema osa ei saa keegi teine täita. Just nimelt isa peab andma ema õpetusele mõtte: miks tüdruk peab olema naine, miks on tarvis riietuda, süüa valmistada, armastada? Suheldes isaga õpib tütarlaps olema naine, ning koos temaga ta ennast ka esimest korda naisena tunnetabki.

Naiseliku olemuse tajumine paneb pitseri ka järgnevatele suhetele meestega. Algul ei suuda tütarlaps endale ettegi kujutada, et nad kõik pole sellised nagu on tema isa. Selleks ajaks, kui ta hakkab juba armuma (so neljandaks eluaastaks), teab ta juba, missugused on mehed ning millised suhted peavad nendega kujunema. Nimelt peavad, sest kui poiss ei vasta kujutelmale isast, siis tüdruk teda lihtsalt ei märkagi. Temast ei saa tütarlapse jaoks teise sugupoole esindajat ning kui nende suhted ei kujune sellisteks nagu tema suhted isaga, siis nimetab tüdruk neid mõttetuteks ja igavateks.

Mida peaks isa tegema, et tütar kasvaks üles enesekindla ning õnneliku naisena? Ei midagi erilist. Tütrele piisab isa juuresolekust ja armastusest, kusjuures pole üldse tähtis, mil viisil see armastus ilmneb. Tütar tunnetab seda intuitiivselt. Muide, nimelt seetõttu ei tasu isegi püüda petta – laps tabab võltsi ning kaotab usalduse. Et hinnata isa jõudu ja kindlust, piisab talle tema hoolitsusest, kaitsest ja toetusest. Just see laseb tal tunda, et mehed on austust ning usaldust väärt.

Karmus ei sobi

Isalik karmus pole see, mida tütarlapsed vajavad. Mille poolest see siis kahjulik on? Osaliselt seetõttu, et tütar ei suhtu isasse kui eeskujusse, keda peab matkima, ning tolle nõudlikkus ei stimuleeri õppust võtma, vaid hoopis haavab ning tõukab eemale. Kui olla tütre vastu karm, siis hakkab ta isa pelgama ning vaevalt et see aitab teda suhetes vastassugupoolega.

Teatav konkurents ning seda saatev hirm tugevama ja osavama võistleja ees ei esine ainult meestevahelistes suhetes, vaid ka naiste vahel. Tihtipeale sunnib see olema tähelepanelikum, õppima üht-teist ning paremini teadvustama oma võimalusi ning piire. Kuid mehe ja naise vahelistes suhetes võib säärane kartus tütarlapses esile kutsuda tunde, et ta pole armastust ja toetust väärt, et ta peab enese kallal tööd tegema saavutamaks kiitust, tähelepanu ning hellust. Ja kuigi tütar võib selle võitluse võita ning ennast väärilisena tunda, võib mehe armastus saada tema jaoks mitte iseenesest mõistetavaks, vaid omamoodi trofeeks.

Meeste külmus suhetes tütardega on seletatav osaliselt sellega, et nad ei tea, “mida nendega teha”. Nad ei saa aru, kuidas tüdrukud kasvavad, mis on nende jaoks tähtis, mida neile õpetada, mille eest hoida. Mehe seisukohast võetuna elavad tütarlapsed kummalises maailmas, kus vaated, intonatsioon ning vestlused omavad kolossaalset tähendust. Juhtub, et isad satuvad segadusse tütarde ees ning ei suuda nende erilises tütarlapselikus maailmas osaleda ega vastu seista nende väikestele naiselikele kavalustele…

Sattudes sellisesse olukorda alistuvad mehed ning alluvad tütre võimule. Selles pole midagi halba ei isa ega tütre jaoks, eriti siis, kui ema ei anna alla ahvatlusele kasutada tütart vahendina mehe allasurumiseks. Kui aga isa ei suuda leppida kontrollile allumatute suhetega, siis püüab ta eemalduda, et vältida kohtumist stiihiaga, mille ees ta jõuetu on.

Muide, vahel tuleb mees olukorrast välja toetades tütre poisilikke kombeid.Võrukaelast tütar muutub isa jaoks mõistetavamaks ning tal pole enam nii hirmus lapsega suhelda. Selline vastastikune side ei mõju tavaliselt tütarlapse suhetele vastassugupoolega. Eriti siis, kui isa veedab palju aega tütrega, armastab teda ning too tunnetab isa huvi oma isiku vastu.

Suhete etapid

2-4-aastane tüdruk hakkab taipama, et ta on naine, et mees ja naine pole üks ja seesama ning et nende vahel eksisteerivad erilised suhted. Tavaliselt, teinud selle avastuse, teeb tütar isale ettepaneku temaga abielluda… See on väga tähtis moment, mis nõuab mehelt õiget käitumist. Faktiliselt teatab tütar järgmist: “Mina olen naine, sina – mees, me armastame teineteist, armastavad mees ja naine aga abielluvad tavaliselt”. Kui sellel hetkel isa seletab tütrele, et ta on tema jaoks seksuaalse objektina täiesti perspektiivitu, kuid et maailmas on olemas ka teised mehed, kes võivad tütrele lähedaseks saada (kusjuures ei sega see isa oma tütart endiselt armastamast), siis sellesamaga annab ta tütrele “loa” armastuseks ja õnneks tema täiskasvanud elus.

Kui isa aga väldib taolisi jutuajamisi või püüab lihtsalt kõike naljaks pöörata, siis tütarlaps võib sattuda keerulisse olukorda. Ta saab teada, et on olemas ka teised mehed, kuid ei saa aru, kas isa lubab neid armastada. Muide, kui isal on tõsised sisemised põhjused, mis segavad tal tütart “lahti laskmast”, siis võib selle tagajärjel neiu alateadvuses tekkida veendumus, et ta võib armastada vaid isaga konflikti minnes.

Sama tähtsat moraalset toetust vajab tütarlaps teismelise eas, kui jõuab kätte aeg, mil ta pole rahul oma keha, näo ning välimusega üldse. Sel ajal ootab ta emalt “instrumentaalset “ abi (mida, millistes olukordades rääkida, kuidas riietuda, milleks naeratada), isalt aga nagu tavaliselt – armastust ja hellust. Teda hirmutavad muudatused, mis tema kehaga toimuvad, ta pole kindel, kas kasvab ilusaks. Seetõttu on talle vaja, et isa kallistaks teda sagedamini, puudutaks teda. Muidu võib tütarlapsel tekkida kiusatus otsida oma veetlevuse kinnituseks seksuaalseid kontakte.

Tihti juhtub, et kasvavad tütred hirmutavad isasid oma seksuaalse veetlusega ning selle asemel, et näidata välja oma imetlust, hakkavad mehed nendega tülitsema, norima tühiasjade kallal ning igati endast eemale tõukama. Sarnase reaktsiooni vältimiseks peab isa mõistma, et pole midagi ebanormaalset selles, et tütar on talle meeldima hakanud kui naine. Vastupidi – see on täiesti loomulik. Loodus pole ette näinud mingeid seadusi, mis hoiaksid ära veresegamist, kuid inimese tsiviliseerituse aste on määratud mitte instinktide puudumisega, vaid oskusega nendega ümber käia. Tütarlaps vajab, et isa imetleks teda kui naist, vastasel korral ei taha ta täiskasvanuks saada või siis hakkab pidevalt otsima kinnitust oma veetlusele teistelt meestelt.

Armastus ja armukadedus

Järgmiseks probleemiks, millega tuleb isal kokku puutuda on lemmiktütre esimesed tõsised austajad.

Tihti paistab see kõrvalt vaadates välja järgmiselt: isa (see tähendab tütre…) ellu ilmub mingisugune noormees, kellel pole aimugi, kuidas käituda taolise aardega. Ta solvab teda seal, kus oleks võimalik naerda, korraldab stseeni, kuigi piisaks vaid vihjest, et tütar on milleski eksinud ning kingib täiesti valesid lilli! Ja isale näib, et tema rahulolematus on täiesti õiglane, sest ka tütrele ei meeldi nendes suhetes mitte kõik.

Mida peaks isa mõistma? Suhted “mees-naine” erinevad “isa-tütar” suhetest selle poolest, et mehe ja naise vahel tekib kõigepealt armastus, mis aitab neil ehitada ühist maailma, kodu, saada lähedaseks; isa ja tütar aga saavad algul lähedaseks ning hiljem tekib armastus. Seetõttu on isa ja tütre suhted kordumatud, kuid nendele ei saa ehitada täiskasvanud elu. Koos isaga õppis tütar armastama ja olema armastatud, kuid vaid teise inimesega võib ta seda tunnet kasutada isikliku elu ehitamiseks. Veel peab isa mõistma, et kahe teineteist armastava täiskasvanud inimese vahel, kes pole koos elanud (nagu isa tütrega) kakskümmend aastat, tekivad kindlasti mingid arusaamatused ja solvumised.

Ei tohi unustada, et ka sellel etapil - nagu kõigil eelmistelgi - vajab tütar toetust ja mõistmist. Et aidata tal kohaneda täiskasvanu eluga ning täiskasvanute suhetega, ei tohi mitte tema väljavalituga konkureerida, vaid vastupidi – tuleb õigeks mõista tema mehelik positsioon. Tingimata peaks tütrele rääkima nendest mehelike maailmatunnetuste iseärasustest, millega too pole kokku puutunud suheldes isaga, kuid mis kindlasti tekivad suhtlusel partneriga.

Veidi emast

Kummaline, kuid kõige suuremaks ohuks isa ja tütre headele suhetele on ema armukadedus. Kuigi see tunne polegi nii loomuvastane, sest naine näeb iga päev, et armastatud mees kingib oma hellust teisele. Mitte keegi ei asenda tütrele ema ega aita teda sellistes olukordades, kus vaid ema seda teha saab, sest isa on teistsugune. Temaga ei saa lobiseda nii nagu emaga, ei ole võimalik aega viita ehteid sõrmitsedes ning vanu fotosid vaadates.

Ema peaks oma tunnetes selgusele jõudma. Võibolla on ta armukade seetõttu, et lapsepõlves jäi tal vajaka oma isa hellusest ning nüüd näib talle, et seda ei saa ka mehe käest. Ometi on tohutu vahe abikaasade ning isade ja tütarde suhetes. Mehel ja naisel aitab armastus ehitada ja hoida perekonda, tütred vajavad aga isa armastust, et kasvada suureks ning lahkuda vanematekodust.