* Suhelge!
Hoolitsege selle eest, et teil oleks küllalt inimesi, kellega suhelda. Eriti teisi emasid. See leevendab päevade monotoonsust, annab teile emotsionaalset tuge ning abi.

* Unustage töine mõtlemine. Ema tööd ei ole võimalik teha nagu muud tööd, selle tempo rikuks teie närvid. Aga kasutage sellegipoolest oma tööalaseid oskusi: ei ole mõtet minetada neid oskusi, mis võivad ka kodus kasulikud olla. Töökogemusest võib kasu olla näiteks emade klubi või lasteaia ürituste korraldamisel.

* Võtke elu kergemalt ning nautige seda aega. Mõned naised tunnevad end süüdlasena, kui nad naudivad õnnelikke hetki koduseinte vahel. Teil on sellele õnnele igati õigus! Te lahendate iga päev olukordi, mis on keerulisemad enamikust tööalastest probleemidest, seega — kui teil tekib võimalus lõõgastuda, haarake sellest kinni.

* Ärge majapidamisega üle pingutage. Te ei pea hoidma kodu piinlikus korras, et õigustada “puhkust”. See ei ole mingi puhkus — seda teab igaüks, kes on väikeste laste eest hoolitsenud. Te olete teeninud ära võimaluse veeta aega koos lastega, ja see aeg ei kesta igavesti. Pealegi vajate te puhkust, nii et kasutage ära iga hetk, mis aitab leevendada stressi, tugevdada tervist ja parandada meeleolu.

* Ärge unustage, et olete vaimne olend. Paljud emad teevad loomuliku valiku, tegeldes laste arengu, tervise ja peresuhetega. Aga te võite jätkata ka tegelemist oma harrastusega, näiteks mängida pilli, kirjutada kirju, võimelda, teha käsitööd. Või hakake tegelema millegi uuega. Te võite ka püüda püsida kursis oma erialaga, et tööle naasmine sujuks valutult.

* Õppige tüdimusega toime tulema. Laste eest hoolitsemine on sageli päris tüütu. Kui te aga keskendute mingile tegevusele ja märkate pisiasju, mida te tavaliselt tähele ei pane, siis muutub asi huvitavamaks ning teeb omakorda meele rahulikumaks. Ka võiksite keskenduda nimelt meeldivale oma tegevuses.

* Leidke aega hingetõmbepausiks. Te vajate puhkust lastega suhtlemisest iga päev. Niisiis võib partner vannitada last, sellal kui teie televiisorit vaatate. Te võite jätta lapse natukeseks ta mängukaaslase ema hoolde või viia ta kas või mõneks tunniks lasteaeda või vanaema juurde.

*Pange tähele, mis teile eriti stressi põhjustab. Näiteks kaheksa tundi järjest vastalise kolmeaastase seltsis. Katsuge selliseid olukordi vältida.

* Väärtustage iseennast. Kojujäämine tähendab uute enesehinnanguallikate leidmist. Esimene koht, kust neid otsida, on loomulikult teie emaroll. Te näete oma lastega kõvasti vaeva ning olete emana toodud ohvrite eest kahtlemata austust väärt.

* Üritage kasutada oma võimeid. Näiteks kui teile meeldis kasutada töö juures ära oma analüütilist mõistust, siis võiksite ette võtta mõne keerulisema sisuga raamatu. Kui teile meeldib avalik esinemine, ühinege väitlusklubiga.

* Kontrollige oma käekäiku. Pöörake tähelepanu sellele, kuidas teie asjad tegelikult sujuvad. Kui te järgite mõnd ülalesitatud soovitustest ja leiate ikka, et midagi olulist on puudu, siis võib see viidata vajadusele elukorraldust muuta. Võib-olla tuleks näiteks tööle minna.

Naised räägivad: