8 nõuannet isu tõstmiseks

Hingepõhjas soovivad ju kõik vanemad, et nende laps hästi sööks. Kuid selle asemel, et sundida teda iga hinna eest oma portsjonit ära sööma, oleks parem, kui tal endal tekib isu. Siin võivad aidata järgnevad nõuanded:

1.

Ärge pakkuge lapsele toite, mis talle ei meeldi.

Söök peab esile kutsuma mõnutunde, mitte vastikuse. Kui talle ei meeldi supis keedetud sibul, siis miks mitte panna supi sisse terve sibul ning enne sööki see sealt rahulikult välja õngitseda. Et arvestada lapse maitsega, võiks ta kaasata menüü koostamisse.

2. Jätke lapsele valikuvõimalus. Isegi kõige väiksemalt lapselt võib küsida, kas ta soovib piima või kefiiri. Arutluse all pole mitte küsimus, kas sa sööd või mitte, vaid kas sa sööd seda või toda. Tundes end olukorra peremehena, ei hakka laps kapriisitsema.

3. Las laps aitab teid köögis. Lapsed jumaldavad ühist töötegemist. Isegi paariaastane võib midagi segada või midagi millegi sisse puistata. Mõne aja pärast valmistab ta juba võileiva — mitte ainult endale, vaid ka teile. Vanematele lastele võib juba lõuna valmistamise usaldada. Oma kätega tehtud toit on kindla peale isuäratav.

4. Väga tähtis on söögi ajal õhkkond. On ju meeldiv istuda kaunilt kaetud laua taga. Ja ema ei korruta pidevalt: ”Kuidas sa istud! Hoia jalad paigal!”, vaid naeratab lahkelt. Püüdke vältida märkusi söögi ajal. Parem on rääkida lapsega siis, kui ta on laua tagant tõusnud.

Kahjuks on tänapäeval kadumas traditsioon, et lõunalaua äärde koguneb kogu pere ning kõik räägivad ja arutavad koos päevasündmusi. Ometi võib ka lapsega kahekesi olles luua rõõmsa atmosfääri. Teie ja teie laps — see on ju tore seltskond!

5. Ärge võtke osa lapse “etendustest”. Kui lapsel ei ole kõht tühi, siis pole tal midagi selle vastu, et korraldada teatraliseeritud etteasteid. Te saate jälgida balletisamme, nautida laulmist, deemonlikku naeru ning klouninalju — lühidalt: kõike peale söömise. Teie halvakspanu valab vaid õli tulle ning üksildase sööja teater jätkub. Sellises olukorras on kõige nutikam lihtsalt eemalduda.

6. Õpetage nukkudele häid kombeid. Kui toiduga mängivad päris väikesed lapsed, pole selles midagi hirmsat. Nad avastavad igal hetkel maailma. On ju väga huvitav, miks leib kukub maha, mahl aga valgub lauale. Parem on rahulikult öelda, et nii ei tehta, osutamata juhtunule liiga suurt tähelepanu.

Vanemat last saab õpetada lauas õigesti käituma mängu abil. Korraldage nukkudele lõunasöök. Koos lapsega seletage mänguasjadele, kuidas tuleb käituda ning milleni viib vallatus. Lastele meeldib väga õpetada — nii tunnevad nad end täiskasvanuna. Pealegi jätavad nad õpetaja rollis olles palju kiiremini meelde vajalikud reeglid.

7. Ega teismelistegagi lihtne pole. “Mikk, tule sööma!” — “Kohe.” Mikk istub arvuti taga ning tema vastust “kohe” võib kuulda mitu korda tunni jooksul. Palju lihtsam on astuda poja juurde ning teatada, et viie minuti pärast on toit laual. Ta peab ka teada saama, et poole tunni pärast on õhtusöök läbi. Las ta otsustab ise, kas lahkuda arvuti juurest või heita näljasena magama. Lubage lastel oma otsuste tulemustega kokku puutuda. See kogemus tuleb elus rohkem kasuks kui liigsed kilogrammid.

8. Paljulapselistel emadel on varuks oma lihtsuses geniaalne võte. Pange laste ette taldrikud toiduga ning lahkuge köögist. Mõne aja pärast tulge tagasi ning korjake vaikides laualt kõik, mis sinna jäänud on. Vaadake, mis siis juhtub.

Ja üldse, kui lapsed on reipad ning heas tujus, siis näljasurm neid ei ähvarda. Las söövad nii palju, kui tahavad. Head isu!