Abieluvaraleping on abikaasade vahel sõlmitud leping, millega pooled määravad kindlaks oma vastastikused õigused ja kohustused erinevalt nendest, mis tuleneksid vahetult seadusest. Kui abieluvaralepinguga pole hõlmatud abikaasade kogu vara, siis lepinguga hõlmamata vara suhtes kohaldatakse perekonnaseaduses sätestatud
ühis-
ja
rezhiimi.

Abieluvaralepingut on võimalik sõlmida enne abiellumist või abielu kestel. Kui leping sõlmiti enne abiellumist, siis sellest tulenevad abikaasade vastastikused õigused ja kohustused tekivad abielu sõlmimise ajast. Abieluvaraleping tuleb notariaalselt tõestada ning ühe või mõlema abikaasa soovil antakse see abieluvaralepingu registrisse.

Abieluvaralepingu register on vajalik selleks, et kolmandatel isikutel oleks võimalik olla kursis abikaasade vara seadusest erineva rezhiimiga.

Näide: Üks abikaasadest tagab pangast või muust allikast saadud krediidi oma varaga ja ei suuda seda tagasi maksta.

  • - Juhul kui abilevaraleping on registrisse kantud saab kolmas isik võla kustutamiseks nõuda vaid seda osa abikaasade varast, mis kuulub otseselt laenu võtjale.
  • - Juhul, kui abieluvaraleping ei ole eeltoodud registrisse kantud, kehtib leping ainult abikaasade endi vahel, kuid kolmas isik võib esitada abikaasade vastu nõudeid lähtudes ühisvara printsiibist ehk kogu abikaasade varale.

    Abieluvaraleping ei ole kohustuslik, kuid ta on soovitatav, kuna sellise lepingu olemasolu aitab ära hoida paljusid hilisemaid arusaamatusi.

    Abieluvaralepinguga võib kindlaks määrata:

    1. milline enne abiellumist abikaasale kuulunud vara jääb tema lahusvaraks ja milline vara saab abikaasade ühisvaraks.
    2. milline abielu kestel omandatud või omandatav vara on abikaasade ühisvara ja milline lahusvara.
    3. kuidas abikaasade ühisvara vallata, kasutada ja käsutada.
    4. kuidas abikaasade ühisvara jagada.
    5. abikaasade vastastikused ülalpidamiskohustused abielu kestel ja abielu lõppemisel.
    6. abikaasade muud õigused ja kohustused, kui see ei ole vastuolus seadusega.

    Abieluvaralepinguga ei ole lubatud :

    1. lugeda abikaasade ühisvaraks vara, mis abikaasa kinke või pärimise teel omandanud tingimusega, et see kuulub temale lahusvarana.
    2. jätta abikaasat või lahutatud abikaasat ilma õigusest saada ülalpidamist perekonnaseaduse abikaasa ülalpidamist puudutavas peatükis sätestatud alustel (näiteks on abikaasa kohustatud ülal pidama abivajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kui kohustatud abikaasa varaline seisund seda lubab jne).
    3. loobuda abikaasade ühisvara jagamisest abielu lõppemisel.

    Abieluvaraleping lõpetatakse poolte notariaalselt tõestatud kokkuleppel või ühe abikaasa nõudel kohtu poolt. Abikaasal on õigus nõuda abieluvaralepingu lõpetamist, kui:
    1. teine abikaasa on tunnistatud teadmata kadunuks;
    2. kohus on välja kuulutanud ühe abikaasa pankroti;
    3. teine abikaasa kahjustab oluliselt abikaasade vara või teeb tegusid, mis võivad abikaasade vara oluliselt kahjustada.

    Abikaasa pankrotistumise korral aitab abieluvaraleping säilitada abikaasadele mingisugunegi vara. Kui abikaasad on abieluvaralepingu sõlminud, siis ei loeta pankrotivara hulka teisele abikaasale lepingu järgi kuuluvat vara.

    Oluline on aga silmas pidada, et kohus võib tunnistada kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisvaras loobus, sõltumata sellest, kas võlgnik oma osast loobumisega teadlikult kahjustas võlausaldajate huve ja kas võlgniku abikaasa oli võlausaldajate huvide kahjustamisest teadlik. See on vajalik selleks, et ühe abikaasa suurte võlgade korral ei saaks ta võlausaldajaid varast täiesti ilma jätta.

    Abieluvaraleping lõpeb abikaasa surma või abielu lahutamisega, pärast mida määratakse kindlaks abikaasade ühis- ja lahusvara ning ühisvara jagatakse vastavalt abieluvaralepingule.

    Lahusvara kuulub ühele abikaasadest ja selle omandiõigus ei muutu. Ühisvara jagavad abikaasad omavahel vastavalt lepingus paika pandud põhimõtetele.

    Kui abikaasad abieluvaralepingut ei sõlmi, siis reguleerib nende varalisi suhteid seadusejärgne rezhiim, mille järgi on abielu ajal omandatud vara abikaasade ühisvara. Sellest reeglist näeb seadus ette mõned erandid, milline vara kuulub abikaasale lahusvarana.

    Täpsustusena olgu öeldud ka see, et abikaasadena käsitletakse perekonnaseaduses isikuid, kes on alla kirjutanud abielu sõlmimisel koostatud aktile.

    Faktilistele abikaasadele ehk registreerimata kooselavatele paaridele perekonnaseaduse sätted ei laiene, nende varalisi suhteid reguleeritakse tsiviilseadusandluse normidega. Vabaabielus elavate isikute ühiselt soetatud varale ei teki mitte ühisomand, vaid kaasomand, mida reguleerib asjaõigusseadus.