Võib-olla meie suhted ei katke. Võib-olla need kestavad ja kestavad ja kestavad…. Võib-olla. Franka
27. november
What’s LOVE? Four magic letters, known from the beginning of the world? It’s easy to say, what it is, but try to say how it starts and why?
Have you ever felt It? Do you know what taste It has? Good? Bad? Sour? Sweet? Do you know how It looks like? Low? High? Soft? Hard? Do you know what colour It has? Red? Blue? Green? Yellow? Do you know what kind of shape It has? Circular? Angular? Heart? Line? Maybe you do. But…
Do you know what it means?
Kallis sõber,
mul ei ole mingeid sõnu. Aga ma vajan neid. Mul on nii palju öelda. Mis see on? Selline kummaline-naljakas tunne. Ma ei tea. See ei ole armastus. Ma tean. Vähemalt ma arvan, et ma tean. Ma ei ole kunagi armunud olnud.
Ma tunnen sinust puudust. Miks? Sa oled minu sõber. Sa oled eriline. Sa oled huvitav. Sa oled teistmoodi kõigist teistest, keda ma iialgi olen kohanud. Sa oled nii viisakas ja… sa tunnustad mind inimesena. Kõik sinu sõnad on täis austust. Sa oled natuke minu moodi. Või sa lihtsalt mängid seda? Ei, ma ei usu. Sa oled lihtsalt selline inimene, keda ma uskusin olemas olevat vaid minu enda unenägudes. Ma tunnen sinust nii palju puudust! On see tõsi? Ma ei tea. Äkki ma lihtsalt arvan, et ma tunnen. Äkki ma lihtsalt panen oma teadvuse niimoodi käituma? Võib-olla ma arvan, et ma peaksin sinust puudust tundma.
Mis on minuga juhtunud? Miks ma alati mõtlen just sinust? Miks ma mõtlen sinust nagu “ühest oma parimast sõbrast, võib-olla kõige paremast”. Me oleme ikkagi üksteist tundnud vaid tillukese aja. Kuidas ma saan teada, kes sa oled? Miski on minuga täielikult valesti — ja ma ei tea, mis see on. Äkki sina tead? Äkki sina saad aidata? Aga ma ei küsi abi. Mitte kunagi. Ma lihtsalt ootan ja vaatan, mis järgmiseks juhtub.
Kes sa oled? Ma tahan seda teada. Ma peaksin seda teadma, aga õnnetuseks ma ei tea. Ma tunnen ainult üht sinu väikest osa. Jah, see on väga hea osa, aga ainult see ei rahulda mind. Võib-olla sa ainult mängid. Võib-olla sa oled hea psühholoog ja arvad ära, mis mulle meeldib ning hea näitleja, ja mängid seda inimest, kes mulle meeldib? Ma loodan, et mitte. Ma soovin, et sa oleksid aus. Noh, väiksest blufist ma ju ei hooli, aga kui kõik, mida ma sinust tean on vale… Siis võid sa olla küll minu kaaslane, aga mitte minu sõber. Aga ma nii väga tahaksin, et sa oleksid minu sõber, või isegi enamat…
Aga kustkohast ma saan selle tarkuse, et teada, kes sa õieti oled? Ma ei näe ühtegi teed. Tegelikult, see mida ma teada tahan on: mis sa minust arvad? Kes sa arvad, et mina olen? Kas sa tahad mind oma sõbraks? Kas ma olen sinu jaoks inimene?
Kuidas ma saaksin neile küsimustele vastused? On ainult üks meetod -- pean olema kannatlik ja ootama, kuni sa ise annad mulle need vastused. Ma loodan, et sa teed seda. Sest ma tahan sind armastada, aga ma ei tea, kas ma võin. Ma ei tea, kas sa pead seda väärtuslikuks. Ma loodan, et sa pead…
Franka
06. detsember
Kallis sõber,
ma tunnen ennast nii hästi. Kogu maailm tundub nii ilus, kõik on nii hea, nagu vähegi saab olla. Ma tahan kogu aeg naerda või naeratada, elu on nii haarav nagu ta kunagi varem pole olnud. Ma lihtsalt tahan olemas olla ja oodata järgmist päeva, et näha, mida head see võiks mulle tuua. Ma jumaldan oma elu. See pole kunagi nii imeline olnud.
Ma tean, et minu mõtted maailmast on õiged ja minu ideaalid ei ole seitsmeteistkümnendast sajandist. Tänapäeval on ka nii viisakaid, romantilisi, tarku inimesi. On täiesti uskumatu, et ma kohtasin inimest, kes on nii minu moodi, kuid kes austab mind. See on lihtsalt hämmastav nagu armas unenägu. Ma olen ehk tõesti unistanud niisugustest asjadest, aga ma olen alati seda utoopiaks pidanud. Aga nüüd on mu unistused tõeks saanud. Mul ei olegi enam millestki unistada, sest unistused on päriselt minu ümber. See on täiesti ebareaalne, aga see on tõsi.
Ma armastan oma elu, ma armastan iseennast, ma armastan sind! Ma loodan, et selline aeg ei lõppe iialgi. Ma tahan alati olla edukas, õnnelik, noor, armastatud ja armunud. Ma ei saa. Ma tean seda.Aga ma ei unusta iialgi seda aega, milles ma praegu elan. Ma ei unusta iialgi sind. Sa tegid mu õnnelikuks, sa andsid mulle minu elu kõige ilusama õhtu. Aitäh! Aitäh sulle selle eest ja aitäh, et sa oled minu elus olemas.
Franka
08. detsember
Kallis sõber,
ma tahan olla aus. Palun saa minust aru! Sa oled seda alati teinud. Palun?! Sa oled minu parim sõber. Mulle meeldib sinuga rääkida. Sa oskad vestelda kõigest. Sul on huvitavad mõtted. Ei ole ühtegi valdkonda, millest sa mitte midagi ei teaks. Ma arvan, et sa oled imeline inimene. Sa armastad õppida ja sulle meeldib teha kõike nii hästi kui võimalik. Ma ei tea, kuidas see saab nii olla, aga see lihtsalt on.
Sa tundud olevat ideaalne. Aga… Ma kardan sind. Ma kardan, et sa oled julm. See tähendab, ma kardan, et sa lihtsalt teed minuga katseid. Sa lihtsalt tahad näha, kuidas ma reageerin. Noh, see on noorte ja maailma avastavate inimeste puhul normaalne, aga ma kardan seda ikkagi. Sellepärast, et ma ei taha olla katsejänes, ma tahan, et sa respekteeriksid mind.
Ma arvad, et sa teedki seda. Austad mind. Arvatavasti sa hoolid minust. Miks ma nii arvan? Sest sa ütlesid, et sa kardad, et sa rikud mu ära. Sa paistad olevat nii hooliv. Palun, ütle, et see on tõsi.Ütle, et mul ei ole ühtegi põhjust sind mitte usaldada. Palun! Aga ära valeta mulle. Kui minu kahtlused on õiged, siis ma tahan seda teada.
Misiganes, kui sa ka oled nii õel, mina mäletan sind ikkagi fantastilise inimesena. Sest sa andsid mulle minu elu kõige ilusama õhtu. Ma ei unusta kunagi seda balli. Aitäh sulle!
Franka
10. detsember
Kallis sõber,
ma tunnen sinust nii palju puudust. Ma lihtsalt tahan sinuga koos olla, siis ma tunnen ennast rahulikult ja rõõmsalt. Ma olen õnnelik, kui ma olen sinu juures, me ei peagi rääkima. See tähendab, rääkimine mulle muidugi meeldib ka, aga ma ei tunne ennast halvasti, kui me oleme vaikselt. Ma loodan, et sina tunned sedasama
Hetkel ma tunnen ennast halvasti. Ma tunnen, et ma olen rumal ja ebaviisakas ja … Ma tunnen ennast üksi — minu ümber ei ole kedagi, kes minust päriselt aru saaks. Ma arvan, et sina saaksid. Ma loodan, et sina saaksid. Tegelikult olen ma kindel, et sa saad. Sellepärast ma sulle kirjutangi. Aga ma ei tea, kas sa tahad mind kuulata, kui ma olen õnnetu. Mõned inimesed peavad teiste murede kuulamist ebameeldivaks.
Hüva. Eile ma olin hulluse piiril. Kui keegi oleks mulle andnud püstoli, siis ma oleks ennast tulistanud. Võib-olla… Korra ma mõtlesin jõkke hüpata, aga ma ei teinud seda. Selsamal hetkel tuli üks teine mõte — ma ei ole nii nõrk, ma ei loobu. Ma olen sportlane. Sport aitab mind. Ma mõtlesin sinust ka: ma kujutlesin sind muserdatuna, kui ma suren. Ning siis ma olin kindel — ma saan sinuga rääkida.
Ma ei ole enam nii melanhoolne, aga ma tunnen ennast natuke depressiivsena. Ma avastasin, et mina võin olla nõrk. See on kohutav! Ma olin peaaegu alla andmas. Tänu jumalale, ma ei teinud seda. Ma ei tee seda kunagi. Aga ma lihtsalt avastasin, et ma ei ole niisugune, nagu ma olen alati arvanud ennast olevat.
Ma olin kindel, et ma alati võitlen võiduni. Ma arvasin seni, et kui ma ka midagi päris täpselt ei tea, suudan ma sellel teemal vähemalt bluffida Ma avastasin ennast olukorrast, kus ma võitlesin, aga kaotasin lahingu täielikult. Ma ei oska edasi minna. Kohutav. Ja nüüd ma küsin abi. Ma ei ole seda iialgi teinud. Aga mul pole ka kunagi varem olnud inimest, keda ma nii palju usaldan. Kellele ma võin seda rääkida.
Franka
11. detsember
Kallis sõber,
ma lihtsalt ootan. Ma ootan esmaspäeva, tegelikult küll esmaspäeva õhtut. Ma tahan tantsida. Ma armastan tantsimist, sest me tantsime ilusti ja oleme parim paar kogurühmas. Ma naudin parimolemist.
Mul on hea meel, et sa oled minu partner. Sinuga on mõnus tantsida. Ma olen kindel, et ma ei tunne ennast kellegi teisega tantsides niisama hästi. Kui ma olen sinuga, siis ma ei pea keskenduma sammudele, ma võin lihtsalt lasta mõttel uidata. Ja ma saan tantsu nautida. Me oleme ilusad, tänu sulle. Sa oled osav tantsija ja teed minu niisama osavaks.
Mulle meeldib sinu juures olla. Ausalt. Sa oled huvitav isiksus, kuid hea sõber ka. Viisakas, romantiline ja tark.
Franka
13. detsember
Kallis sõber,
tänu sulle olen ma alati õnnelik. Sõnad, mis sa mulle ütlesid, aitasid mul taas ennast leida. Ma olen unustanud oma paari-päeva-taguse kurbuse. Minu elu on rõõmuküllane ja ma tunnen ennast täiuslikult hästi.
Ma armastan oma elu, ma armastan iseennast, ma armastan sind! Ma loodan, et selline aeg ei lõppe iialgi. Ma soovin endale olla edukas, õnnelik, noor, armastatud ja armunud.
Franka
28. detsember
Kallis sõber,
ma ei tea, kus alustada. Aga mul on nii palju rääkida. Ma olen mõtisklenud viimastel päevadel, ma olen imestusega oodanud tulevikku. On üks asi mida ma tean. Ma tean, et ma alati armastan oma elu. Elu on imeline asi.
On alati homme, ütles Gottfried. Aga milline, küsin mina? Ei, see polegi oluline. Peaasi on elada. Esmane on eksisteerida. Kõik teised asjad võivad tulla hiljem, õnn võib saabuda alles elu hilisõhtul. Või mitte kunagi. Aga elu — see on ainult üks. Esimene ja viimane. Lõpmatu ja lõplik. Isegi kui elu on olesklemine, mis koosneb söömisest, sigimisest ja magamisest, on see siiski elu. Parem kui mitte midagi. Palju parem. Elu on ime. Elu on rõõm. Kõik võivad seda nautida, nii nagu nad tahavad. Oleskledes läheb rõõm lihtsalt kaduma. Ei, see on vale! Rõõmu lihtsalt raisatakse nagu raha. Kui inimene loob, töötab või võitleb — või teeb seda kõike korraga, nagu tavaliselt, siis ta elab mitu elu. Juhtub mitu imet.
“Loomiseks ja võitlemiseks on vaja kaht inimelu ja me ei ole kunagi nii tugevad, et saada hakkama kahe elutööga”. Mis on elutöö? Võib olla mitu elu, aga on ainult üks töö. Töö kuulub inimesele ja mitte tema elule. Elu on olemas, inimene peab seda kasutama. Kuni surmani. Surm on igavene. Mälestused on igavesed. Elu on igavene! Elu on rõõm. Rõõm on igavene? Ei, ei ole. Elu on rõõm, mis võib olla kurb. Kingitus, mille saamine on fiasko. Mida me peaksime tegema? Mitte midagi. Elama oma südametunnistuse kohaselt. Naerma ja nutma. Sest alati on homme. Isegi homme.
Franka
01. jaanuar
Kallis sõber,
ma tunnen sinust jälle niiväga puudust. Ma tahaksin sinuga rääkida. Ei, me ei pruugi rääkida, mulle piisab lihtsalt sinu juures olemisest. Aga mulle muidugi meeldib sind kuulata, sinu kummalisi ideid. Sa oled minu moodi, uskumatult palju minu moodi, nii nagu ma eal ei osanud arvata, et keegi võiks olla.
I never dreamt to reach for the moon,
I never thought, I’d known heaven so soon.
I never hope to say how I feel,
the joy in my heart no words can reveal.
Aga sind ei ole siin. Ja minus kasvab mingi ebakindlus. Uus vajadus, midagi seesugust, millele ma jälle ei oska nime anda.
No words can reveal new dreams that I see
Franka
02. jaanuar
Kallis sõber,
ma olen nii üksi! Ma tahaksin rääkida kellegagi, kes on sama vana kui mina ise. Ma vihkan üksindust, kas sa saad aru?! Ma ei tea, sa ütlesid, et sulle meeldib üksi olla. Minule meeldib see vahepeal, praegu ma vihkan seda.
Minus on mingi kummaline rahutus. Ma tahan olla õnnelik, ma tahan naerda, ma tahan naeratada, ma tahan tunda iseennast. Aga mul on ainult rahutus. Ilma põhjuseta rahutus. Kohutav! Ma tahan sellest välja, aga ma ei saa. See on halvim asi kogu maailmas. Saad sa minust aru? Sa oled alati saanud. Isegi kui sa ei ole midagi sellist tundud, saa minust aru! Palun! Ma vajan lihtsalt kedagi, aga minu lähedal ei ole ühtegi inimest. Ma tahaksin kõva häälega karjuda, aga see ei vii kuhugi.
Mida ma peaksin selle vastu tegema? Tule siia! Räägi minuga! Palun! Ma ei saa enam nii olla. Ma lihtsalt ei saa!!!
Franka
04. jaanuar
Kallis sõber,
see on viimane kiri minult sulle. Kõige viimane. Seega ma ei tea, kas minu pöördumine on õige või mitte. Tegelikult ma tean, et ei ole, aga ma ei leia midagi paremat.
Me jagasime ilusaid päevi. Ma mäletan neid läbi kogu oma elu.
Aga need said läbi. Ma tean nüüd asju, mida ma tahtsin teada, mul on üks huvitav kogemus. Kõik, mis meil oli, oli näitemäng. Ilus näitemäng, kus me mängisime peaosi, noori ja õnnelikke. Aga igal näitemängul on oma viimane vaatus, nii ka meie oma. See oli ilus viimane vaatus, täpselt selle jaoks sobiv. Meil on mõlemal oma tähed, mille poole edasi püüda.
Mäng sai läbi ja me pole enam näitlejad vaid inimesed. Meil ei ole midagi ühist, ainult ilus mälestus. Näidend, mille nimeks võib panna “Tantsude romanss”.
Hüvasti, sõber, keda usaldasin!
Franka
