Ma olin uinunud. Keegi tegi mulle pai, see oli soe käsi mis mind puudutas. Hetkeks arvasin, et nägin und, kuid silmi avades vaatasid Sina mulle otsa ja naeratasid nii soojalt ja heasoovlikult. Ütlesid vaid käest kinni hoides, et peame nüüd minema…. Jah, meil oli tõepoolest vaja edasi liikuda. Sa avasid mu silmad ja enda südame. Pakkusid nii palju turvatunned ja sisendasid usku. Tegid minust parema inimese….
Õpetasid, et ka pisikestest “asjadest”, hetkedest elus, on võimalik tohutult õppida. Tuleb vaid avada oma silmad ja ringi vaadata ning osata rõõmu tunda igast hetkest. Kord sa ütlesid, et parim kingitus inimesele endale on see kui sa näed et oled suutnud kellegi õnnelikuks teha, kasvõi naeratama panna — kinkida ilusaid hetki…. See pidi kasvatama südant. Tol ajal õpetasid sa minule oi, oi kui palju, siis ma ei mõistnud seda hinnata…. Hea vähemalt, et ma kuulasin.
Kui mulle öeldi, et Sind enam ei ole, tundsin kuidas kõik mu ümber kajas…. See oli nii valus. Nüüd mitmed aastad hiljem oskan ma Sinu õpetatut hinnata ja kasutada. Ma aitan nüüd teistel inimestel näha seda, mida sa panid mind nägema. … et nemadki saaksid paremateks ja osa sellest, kui ilus elu meie ümber on. Me seisame ise kõige selle keskel….
Sa elad edasi minu südames ja nüüd ka nende, kes on läbi minu Sinu tarkuste mõistnud elu võlusid.
Igal aastal Valentinipäeval süütan ma küünla Sinu auks. See soojust kumav leek on justkui hing….. Sa ei kao kusagile, oled koguaeg minu kõrval, mis sellest et mitte elavana, aga ma tunnen Su juuresolekut, vähemalt tajun seda.
Kui sa vaid teaksid, kui kallis mulle oled, kindlasti teadsidki seda kui mu kõrval olid, aga ma ei öelnud seda kunagi välja. Palju asju jäi ütlemata, mida nüüd kahetsen. Ehk ei olegi vaja alati rääkida, seda pidi ju ometigi ka tunda olema, sest minu jaoks olid ja oled Sa siiani parim sõber kogu eluks!
Meil oli piisavalt aega teine-teist tundma õppida ja mõista…. Kahju ainult, et tihtipeale väärtustatakse teisi vaid peale surma kõige enam. Kui me elame, oleksime justkui nähtamatud…. aga siit lahkudes meid mäletatakse. Ehk see elatu elu ongi selle mäletamise eeltöö.Sa oled parim osa minu elust ja ma tõepoolest ei unusta Sind kunagi!
Parim sõber, Sa tulid just kõige õigemal ajal….
