Öös

   Öös
Öö vaikus on laskunud su üle,
Mu armas.
Vaid küünla hubisev leek meie kohal
Ja öö lummav vaikus.
Surun põse vastu su jääkülma palet
Ja tardun igaviku teel.
Alles olime siin keset päikesesära,
Siin kõlas su helisev naer.
Alles embasin su väikest keha
Ja lilli täis olid su peod.
Siin põlispuude hämaras varjus
Viivuks vaikis su vallatu naer, 
Su  pilgus oli mõtlikku sära
Ning kauget valusat igatsust.
Nüüd kabeli jäised kivikaared
Su viimset teekonda valvavad.
Kuukiirte sinakad varjud
Su palgeid paitavad.
Öö vaikus on laskunud su üle,
Mu armas.
Vaid küünla hubisev leek meie kohal
Ja sina mu embuses.
Nii vaikne,külm ja kauge,
Oled Suurde Valgusse teel.
See valgus  võtab sind vastu,
Ta embab ja hellitab sind.
Sa olid ju temast loodud
Ja tagasi kutsub ta sind.
Ma nutan, halan ja palun,
Et viivuks peatuksid veel.
Jäi käimata meil meie rada,
sel  maise armastuse teel.
Kuid sina kiirustad ära,
Kaugel kutsuvalt vilgub su täht.
On seal sinu hinge kodu,
Kesk punaste pilvede maad.
Öö vaikus on laskunud su üle,                      
Mu armas.  
                                                   
Vaid kutsuvalt vilgub su täht. 
Ei suuda sind kinni ma hoida
Siin armastuse maisel teel.