Meie ajud ei olegi sootud
Ikka igale poole võrdselt. Sest pole poliitiliselt korrektne kõva häälega öelda, et tegelikult on mehed ja naised erinevad. Ei, mitte keegi pole öelnud, et naised on paremad kui mehed või vastupidi... Kuigi jah – mehed usuvad, et nemad on arukam sugu. Kuid naised teavad, et tegelikult on targemad hoopiski nemad.
Enne järgneva jutu lugemist testi ennast, kas Sul on mehelik või naiselik mõtlemine.
Võta kaart õigetpidi ette!
Paljud naised on olnud situatsioonis, kus autot juhtiv mees palub, et naine juhataks linnaplaani järgi teed sihtkohta. Naine vaatab hoolega kaarti, leiab sellel jõesilla, millest nad parajasti üle sõitsid ja paneb näpu lõunas asuvale Näituseväljakule, kuhu neil jõuda on vaja. Seejäral aga... pöörab ta plaani käes teistpidi, kuna nagu öeldud – Näituseväljak asub lõunas.
Selle peale saab mees pahaseks: “Võta kaart õigetpidi ette, sa ei saa seda ju niimoodi lugeda!” Naine õigustab ennast: “Me sõidame ju lõuna suunas ja ma ei saa sind juhatada, kui kaart on teistpidi.” Selle peale käratab mees: “Ole ometi normaalne!” Kui siis naine veel “Pööra vasakule” asemel “Pööra paremale” juhtub ütlema, on tüli taevani...
Meeste ja naiste aju on erineva ehitusega
Allan & Barbara Pease raamatus “Why men don´t listen & Women can´t read maps” on põhjalikult analüüsitud, miks naised ei tule toime kaardi lugemisega ja mehed kuulamise-kõnelemisega.
Eelmise sajandi lõpukümnendi tehnilised vahendid on võimaldanud uurida elusat aju. Uuringute käigus on kindlaks tehtud, missugune ajuosa on aktiivne ajal, mil inimene räägib, loeb kaarti või tegeleb mistahes muu toiminguga. Uute uurimismeetodite kasutuselevõtmisega on kindlaks tehtud, et meeste ja naiste aju ehitus on erinev.
Me ei hakka rääkima sellest, kuidas täpselt sai homo sapiensist homo technicus, ometigi tuleks meeles pidada, et mehel oli vaja tänasesse päeva jõudmiseks pidada jahti ja pärast saaklooma tapmist sellega kodutee leida. Naine pidi samal ajal hoidma tuld koldes, hoolitsema vanaks ja väetiks jäänud hõimlaste eest, manitsema ning õpetama järeltulevat põlve.
Sadadesse aastatuhandetesse ulatuva arenguloo tulemuseks on naiste ja meeste erinev ajuehitus.
Meeste ajus on mitu ruumitaju keskust
Uuringud on näidanud, et meestel muutub ruumis orienteerumist nõudvate ülesannete lahendamisel aktiivseks vasaku ajupoolkera eesosa. Seal asuvad neil väga tugevasti välja arenenud ruumitaju keskused. Jah, neid on seal tõepoolest mitu – vähemalt neli. Naistel seevastu puudub üldse selgelt väljenduv ruumitaju keskus. Kui naine loeb kaarti, muutuvad aktiivseks mõlemad ajupoolkerad, kuid kindlat ruumis orienteerumise keskust naiste ajus ei ole. Siiski, kümme protsenti naistest on ruumi tajumisel meestega võrdsed. Selle võime väljaarenemisel on suur osakaal meessuguhormoonil testosteroonil.
Nii ongi mees võimeline mõttes kaarti pöörama ja taipama, mis suunas ta minema peab. Naise ajus aga puudub kaardi pööramise punkt ja sellepärast peab ta seda käes keerutama.
Suurem osa mehi suudab ka sombusel südaööl võõra linna keskväljakul seistes osutada põhja suunas. Naistel seevastu on raskusi isegi parema ja vasaku käe eristamisega, kuna nad kasutavad mõlemat ajupoolt korraga ja enam-vähem võrdselt.
Naised naudivad seda, kuidas nad kõnelevad
Nii nagu naistel pole eraldi ruumitaju keskust, pole meeste ajus kindlat keskust kõne jaoks. Meestel juhib kõnet vasak ajupoolkera, muutudes kõnelemisel tervenisti aktiivseks. Naistel seevastu on ajus erilised kõnepiirkonnad. Üks neist asub vasaku ajupoolkera eeosas ja teine paremas ajupoolkeras. See kindlustab naistele hea kõnevõime. Nagu me teame, naudivad seda eelkõige naised ise.
Nii nagu on hea kaardilugemisvõimega naisi, on ka arenenud kõnevõimega mehi.
Naisele ei valmista vähimatki raskust üheaegselt pannkookide küpsetamisega kuulata raadiot ja hoida silma peal köögipõrandal ukerdaval pisipõnnil. Selle võime kindlustab talle rohkete ühendusteede võrgustik parema ja vasaku ajupoole vahel. Niisuguste ühendusteede kujunemise eest on hoolt kandnud naissuguhormoon östrogeen.
Meestel nii tugevasti väljendunud ühendusteed ajupoolkerade vahel puuduvad ja sellepärast tegelevad mehed ühe asjaga korraga. Ärge minge parasjagu arvutiprogrammi kirjutava mehe käest küsima, kuhu ta pani autovõtmed. Ta ei vasta teile, kuna terve ta aju on tegevuses sel momendil tema jaoks palju tähtsama asjaga.
Naised räägivad, mehed edastavad infot
Meeste jaoks on kõnelemine informatsiooni edastamine. Mees peab oluliseks, et sõnad, mis ta kuuldavale toob, sisaldaksid konkreetset teavet. Naiste jaoks on kõnelemisel rohkem eesmärke. Kõne abil hoiab ta suhteid ja leiab uusi sõpru. Ja veel: kõnelemisega maandab naine oma probleeme ja muremõtteid. Mees ei saa aru, miks peab naine rääkima selliseid mõttetusi nagu: “No jah, mul on homme vaja pangas krediitkaardi järel käia. Siis pean minema postkontorisse, sealt on vaja pakk ära tuua. Ja kingad, need on mul ikka alles parandu sse viimata, kuid kevad on juba käes...”
Mees ei saa sellise jutu eesmärgist aru. Kas naine tahab, et mees tema eest midagi ära teeks või on tal ülesloetud asjadega probleeme? Meest ajab selline jutt ärevile ja ta hakkab õpetama, mida naine tegema peaks. Naise rääkimisel ei olnud aga muud eesmärki, kui et üles näidata sõbralikkust ja ennast jagada. Ta ei oodanud ei nõuandeid ega lahendusi.
Naiste ja meeste erinevustest rääkimine ei olevat poliitiliselt korrektne...
Kuigi tänapäeva Euroopas kohtame üha sagedamini naispolitseinikke ja rekkade roolis istuvaid pikajuukselisi naisjuhte, on tehnilistel aladel tudeerijad endiselt ülekaalukalt mehed. Poliitilise korrektsuse huvides ei taheta nendest arvudest rääkida. Lennukolledzhites tunnistatakse süüdlaslikult, et naised miskipärast ei tunne huvi piloodikutse vastu. Arhitektuurieriala lõpetanud naistest jäävad diplomijärgsele tööle vähesed.
Emantsipatsioon on teinud Teise maailmasõja järgsest Euroopast, kus naine pidi isegi pesumasina ostuks abikaasalt volituse saama, sootuks teise Euroopa. Sootuks sootu Euroopa, kui soovite. Teadusuuringute järgi otsustades on seal poliitilise sootusega pisut rappa mindud.
