Rasvadest ei tohi täielikult loobuda. Need on organismile hädavajalikud rasvlahustuvate vitamiinide omastamiseks ning naha elastsuse säilitamiseks. Peamine – tuleb vahet teha “heade” (küllastamata) ning “halbade” (küllastatud) rasvade vahel.

Viimased sisalduvad loomse päritoluga toiduainetes (liha, piim, juust) ning soodustavad naastude moodustumist veresoontes. Jälgige, et selliseid rasvu poleks üle 10% päevasest kalorikogusest. Kui toiduratsioon sisaldab 2000 kcal, võib selliseid rasvu olla toidus 22 g.

Küllastamata rasvade hulka kuulub tavaline taluvõi ja kõik külmpressitud õlid. Kui neid kuumutatakse, siis saate juba küllastunud rasvad. Kui vähegi võimalik, siis eelistage neid kõikidele teistele. Miinimumini tuleks viia ka transrasvhapete kasutamine. Viimased on margariinide põhikomponendiks. Need on südame-veresoonkonnale sama kahjulikud kui küllastatud rasvad.

Kokkuvõttes ei tohi rasvade osa toidus olla üle 30%. See on umbes 66 g 2000 kcal kohta. Seejuures pole vajadust keelduda ühest või teisest kõrge rasvasisaldusega toiduainest: tähtis on rasvade üldine tarbitav hulk.