KÜSIMUS: Kuidas ja millega hooldada peale rasedust lötvunud rindu ja nahka, kui raseduse ajal on samuti kasutatud kreeme, kuid rebendid on ikkagi silmaga nähtavad?

VASTUS:
Rasedusarmidest kirjutasin ma mingil määral ka artiklis Naha muutused raseduse ajal. Üldiselt on nii, et neid nn.venitusarme saab paremini mõjutada varajases staadiumis, kui nad on veel veidi punakad. Aja jooksul muutuvad armid heledamaks, atroofiliseks, ümbritsevast nahast madalamaks ning siis on nende väljanägemist raske oluliselt mõjutada.

*Uuringud on näidanud, et retinoehape (Retin A kreem - retseptiravim) paikselt aitab vähendada venitusarme, kuid võib põhjustada väheseid ärritusnähte.

* Analoogset toimet omab ka 20% glükoolhappe kreem 2 korda päevas.

Eelnimetatud preparaate tuleb kasutada suhteliselt pika aja jooksul, sageli kuni 1 aasta, kuid vähemalt 12 nädalat ning neid võib ka omavahel kombineerida. Mõlemad stimuleerivad pärisnahas kollageeni ja elastiini sünteesi. (Ei oska täpselt öelda, kas Eestis on 20% glükoolhappe kreemi. Seda peab küsima konkreetselt erinevate kosmeetikasarjade maaletoojatelt. Tõenäoliselt mitmetel firmadel on kuni 10% kreemi - näiteks Biodroga).

Kuigi RetinA imendumine läbi naha on väga väike, ei soovitata ametlikult teda raseduse ajal kasutada, kuna puuduvad kindlad andmed ohutuse kohta lootele. Ollakse arvamusel, et imetamise ajal ei tohiks kreem mingisugust negatiivset mõju avaldada.

Arvatakse, et C vitamiiniga seerum (näiteks Cellex-C High Potence Serum, mida Eestis ei ole, aga võib tellida rahvusvaheliste kanalite kaudu; Eesti kohta tuleb jällegi uurida konkreetselt maaletoojatelt) võib vältida armide teket raseduse ajal, kuna C-vitamiin stimuleerib kollageeni moodustumist.

On leitud, et Mederma kreem (minu teada Eestis ei ole), mida kasutatakse haavade paranemise järgselt nende väljanägemise parandamiseks, on avaldanud toimet ka striiadele. Paremini toimib värsketele, uutele, kõrgematele kolletele. Ta on ohutu raseduse ajal ja seega hea profülaktiline vahend. Kreem ei paranda vanade, valgete armide väljanägemist. Kasutatakse 3-4 korda päevas.

Nii punaste kui valgete striiade raviks on positiivset tõestust leidnud madalal energia tihedusel töötav 585-nm pulseeritud värvilaser, olles võimeline parandama armide välimust. Peale ravi on leitud positiivsed histoloogilised muutused pärisnahas ehk dermas, kus on tõusnud elastiini hulk. Eestis värvilaserit ei ole, lähim võimalus asub Helsingis. Tartus Nahahaiguste Kliinikus ja Lasnamäe Tervisekeskuses on olemas vaskaurlaser, mida samuti kasutatakse striiade ravis.

Mikrodermabrasioon võib aidata väga visade venitusarmide ravimisel. Väiksed liivaterakesed liiguvad vastu nahka, misjärel eemaldatakse armistunud ja värvi muutnud epidermaalne kude. Mikroskoopilised uuringud on tõestanud mikrodermabrasiooni toimet. Tehakse tavaliselt 6 või rohkem korda.

Lõtvunud rindadele ja nahale sobib kindlasti mõõdukas massaaz vereringe arandamiseks, samuti eelpool nimetatud vahendid, mis stimuleerivad kollageeni sünteesi pärisnahas (C-vit, AHA-happed, Retin A). Kosmeetikasalongides pakutakse mitmeid komplekseid protseduure rindadele. Võimalik on osta ka rindu trimmivaid geele ja kreeme.

Dermatoloog Elo Kuum, Lasnamäe Tervisekeskus

Loe ka artiklit Rinnahooldus