Diagnoosimine

Arst vaatab teid läbi, et teha kindlaks, kus valu täpselt pesitseb, milliseid liigutusi te saate valu tundmata teha ning kas teil esineb lihasspasme.

Arst võib lasta teil teha näiteks röntgenipildi, mis näitab võimalikke luustikuprobleeme ja degenereerunud liigeseid ning sedagi, kui teil on kasvaja.

*Müelograafia. Tegemist on selgroogu süstitava spetsiaalse värviga, mis näitab röntgenikiirtega vaadates paigast nihkunud kõhrketast või muid häireid.

*Magnetresonantspildid või arvutitomograafia. Selliste piltide abil võib teha kindlaks nihkunud kettad, probleemsed luud, lihased, kõhred, sidekoed, kõõlused ja veresooned.

*Luustiku skaneerimine. Sellisel juhul süstitakse teile veeni radioaktiivset ainet ning spetsiaalse kaameraga vaadates näeb arst võimalikku luukasvajat või osteoporoosi põhjustatud luude mõranemist.

*Elektrodiagnostilised uuringud. Närviteede uurimine aitab kindlaks teha nihkunud kõhreketaste või seljakanali kokkutõmbumise tõttu surve all olevad närvid. Elektrodiagnoos mõõdab, kui kaua kulub