Räni on üks vanemaid aineid maakeral. Ka lapse eostumisel on koosneb kõik luuline osa esialgu ränist. Alles hiljem liituvad ka teised mineraalid.

Kõige enam leidub täiskasvanud inimesel räni juustes, hambavaabas, küüntes, luudes, liigestes, kõhredes ning veresoonte sidekoes. Aordis väheneb ränisisaldus mitte ainult seoses eaga, vaid ka ateroskleroosi arenemisega.

Oletatakse, et taimedieet mõjub soodsalt veresoontele paljuski tänu sellele, et rakustik soodustab räni omastamist. Üks parimaid räni allikaid on osi. Siit leiad nõuandeid, kuidas põldosja enda heaks kasutada.

Räni puudulikkus kiirendab naha ning kogu organismi vananemist. Ränidioksüüdi ööpäevane vajadus on 20-30 mg. Räni defitsiit põhjustab nn silikoonaneemia, selle mikroelemendi üleküllus võib häirida kaltsium- fosfori ainevahetust ning soodustada neerukivide teket.

Ränipuudusele viitab juuste väljalangemine, soov midagi krõmpsuvat ja krigisevat hamba alla pista ning väikelaste vajadus liiva süüa.

  • arahhis
  • artishok
  • arbuus
  • lillkapsas
  • mais
  • porgand
  • kaeratangud
  • pastinaak

  • Räni anorgaaniliste ühendite tolm põhjustab sageli kopsuhaigust – silikoosi, samuti ka kopsu- ning kilpnäärmevähki ning müeloomtõbe. Samas on täheldatud, et nende inimeste seas, kelle organismi on mõjutanud ränitolm, on paradoksaalsel kombel vähenenud suremus südame-veresoonkonna haigustesse ning ajukasvajatesse.

    Mürgised on ka räniorgaanilised ühendid, mis paneb mõtlema, sest nendest valmistatakse paljud proteesid ning sünteetilised implantaadid.

    Lisaks toidule saab sümptomitena väljendunud ränipuduust leevendada ka tarvitades räni kelasiini. Vedel ränipreparaat annab abi haavandite puhul ja aitab kudede vahelt välja viia tselluliiti moodustavaid jääkaineid.