Mangaan kuulub riboflaviini koostisse, mõjutab luu- ja kõhrkoe arenemist, kasvu, vereloomet ning kolesterooli. Mõjub aktiivselt valgu-rasva-fosfori ainevahetusele. See element normaliseerib neerupealsete koore talitust, alandades allergilisi funktsioone.

  • granaatõunad
  • karusmarjad
  • mandlid, kreeka pähklid
  • peet
  • mustikad
  • maks
  • neerud

  • Mangaani defitsiiti täheldatakse organismis väga harva, üleküllust aga üpris sageli. Defitsiiti suudab mineraalidest asendada magneesium. Kroonilise mürgituse puhul koguneb mangaan aga luudesse, kutsudes seal esile muutusi, mis meenutavad rahhiiti.

    Eriti ohtlik on mangaani üleküllus ajule – võib hakata arenema Parkinsoni tõbi. Väga tundlikud mangaani mürgitusele on inimesed, kelle organism kannatab raua defitsiidi all.

    Regioonides, kus inimestel esineb endeemiline hõõtsik, kutsub mangaani üleküllus esile haiguse ägenemise.

    Keskkonda saastavad mangaaniga terasetehased, elektroonikatööstus ning keraamikat ja klaasi tootvad ettevõtted.

    Pealegi on reas maades seatina mürgisuse tõttu bensiinis üle mindud mangaani lisanditele – ning nüüd saastatakse õhku mitte seatina, vaid mangaaniga.

    Vältimaks mangaani saaste ohtlikke tagajärgi, tuleb võimalikult vähe viibida tiheda liiklusega automagistraalide läheduses, jälgida hemoglobiini taset, tehes regulaarselt vereanalüüse, sest raua defitsiit süvendab mangaanimürgitust.

    Tasub ka meeles pidada, et mangaani üleküllus suurendab organismis tsingi ja magneesiumi tarbimist (mõlemal kaitsefunktioon), seega võiks mangaani üledoosi kahtluse korral tsink ja magneesium kelasiini pisteliselt juurde võtta.