Naha pinda kaitseb erinevate välismõjude eest happeline hüdrolipiidkiht. Selle mikroskoopilise kaitsekile moodustavad naha pinnale rasu, higi, epidermise sarvestumsiel tekkinud ained ja nahal normaalselt elavad mikroorganismid (peamiselt bakterid).


Kui naha pinna keemiline ja bioloogiline tasakaal häirub, võib tekkida teatud seene- või bakteriliikide “ülekasv” ning väljendub see mõnes naha haigusseisundis.


Seda saab kindlaks teha spetsiaalmeetodite ja analüüsidega. Kas neid on vaja teha, oskab öelda nahaarst, kui ta Teie nahka näeb. Dermatoloogias on paraku nii, et üks pilk nahale kirjeldab tunduvalt rohkem kui kasvõi sada sõna.


See, kas mõni seene- või bakteriliik põhjustab nahahaiguse, sõltub paljuski ka inimese oma immuunsüsteemi tugevusest ja üldseisundist. Igasuguse haiguse teke eeldab alati selleks sobivaid-soodsaid organismipoolseid tingimusi.


Pikad igapäevased vannis või duðði all ligunemised ei mõju nahale kindlasti mitte hästi, ka siis, kui pärast nahka kreemitada. Vesi välispidiselt on nahale kuivatava toimega. Kui nahapind on väga kuiv, suureneb naha niisutamiseks kompensatoorselt rasueritus. Seda igat tüüpi naha puhul.Ž


Ka paljud nn. ravitoimelised näoveed pikaajaliselt ja pidevalt kasutatauna mõjuvad nahale kuivatavalt. Kõik see häirib ka naha hüdrolipiidkihti.


Seega, soovitan Teil veeprotseduure nautida mõõdukamalt ning oma kosmeetikatoodete kasutamisel järgida täpseid juhiseid — kas ikka peab kasutama kahte näovett?

Ehk peaks neid lahjendama, kandes näovett kergelt märjale vatile, mitte kontsentreerituna näole?


Mõned näoveed on mõeldud kasutamsieks vaid probleemsetele kohtadele, mitte üle näo.


Seda kõike saate täpsustada oma kosmeetiku juures, kuid soovitan kindlasti oma nahka näidata ka nahaarstile ja arutleda temaga täpsemalt, milles olete ehk eksinud ja mida saaks ilusa naha taastamsieks ette võtta.


See, et näonahk on pidevalt vistrikuline, lapiline ja kuiv, näitab selgelt, et naha normaalne seisund on tõsiselt häiritud.