Suitsetamine käivitab vananemist kiirendava geeni
Suitsetamise ja kortsude seos on teada olnud aastaid, aga senini oli arusaamatu, kuidas sigaretid nahka täpselt mõjutavad. Ülalmainitud teadlased avastasid, et sama geen, mis põhjustab päevitamisel kortse, on suitsetajate organismis äärmiselt aktiivne, mittesuitsetajate organismis aga väheaktiivne.
“See viitab sellele, et sigarettides on miski, mis rikub nahka sarnaselt päikesele või vähemalt sama mehhanismi kaudu,” ütles Pennsylvania ülikooli meditsiinikooli dermatoloogiaprofessor dr. James Leyden.
Seos selgus juhuslikult, kui teadlased uurisid parajasti, kas matrix metalloproteinase-1 ehk MMP-1 nime all tuntud geen reageerib ka kunstlikule päikesevalgusele. Eksperimendi käigus lasti 33 inimese istmikule tehispäikest ning mõõdeti geeni aktiivsust enne ja pärast ultraviolettkiirtega kiiritamist. Teadlased avastasid üllatusega, et mõnes istmikus oli MMP-1 geen enne ultraviolettlambi alla minekut väga aktiivne, teistes aga mitte. Seejärel selgitasid teadlased välja, et aktiivse geeniga inimesed suitsetasid.
“Suitsetades saavad kopsud lisatööd ning sellel on järelmõju,” kommenteeris MMP-d uuriv rakubioloog, kes antud uuringus ei osalenud. “Kopsud on nii suur organism, et tubakasuitsu ja sellest põhjustatud paranemisprotsessi molekulid pääsevad vereringlusse ning jõuavad nahani,” tsiteeris AP tema sõnu.
Uuringu tulemused on avaldatud meditsiiniajakirjas The Lancet.
