Melanoom on nahavähkidest kõige ohtlikum, kuid Suurbritannia Vähiuuringute Instituudi ajakirjas avaldatud uuringus väidetakse veel, et on olemas tõendid solaariumilampide ja veel kahe levinud nahavähitüübi seoste kohta.

Basaalne kartsinoom ja soomusjas kartsinoom on palju levinumad kui melanoom, kuid õnneks pole nad nii surmavad. Samas operatsiooni ja muud ravi vajavad nemadki.

Dartmouthi meditsiinikooli teadlased Ühendriikides küsitlesid ligi 1500 inimest vanuses 25-74, kellest enamus kannatas nahavähi all. Uuriti nende suhteid päikese, solaariumi ja suitsetamisega. Selgus, et inimesed, kes olid kasutanud solaariumilampi (olenemata tüübist), olid teistest 2,5 korda suuremas soomusjasse kartsinoomi ja 1,5 korda suuremas basaalsesse kartsinoomi haigestumise ohus.

Uuring näitas ka, et solaariumi kasutavad kõige tõenäolisemalt alla 50-aastased naised, kusjuures mida nooremalt seda teha, seda suurem on vähki haigestumise oht.

“Kokkupuude päikesega varases elueas mängib samuti rolli nahavähki haigestumisel,” ütles uuringut juhtinud Margaret Karagas.

Suurbritannia ekspert professor Brian Diffey Newcastle`i ülikoolist väitis, et on raske eristada solaariumi kasutamisega seotud riski päikesega kokkupuutest tulenevast riskist. Basaalse kartsinoomi puhul mängib rolli ka suitsetamine.

Eesti Vähiliidu presidendi prof. V. Rätsep´a sõnul on ka eesti naiste vähki haigestumisel kolmadal kohal (rinna- ja maovähi järel) nahavähk. "Ehkki naha defektide arenemise protsess on hästi jälgitav (pööravad ju naised hoolikat tähelepanu oma välimusele ja nahaseisundile), ei saa me sellegipoolest kuidagi nahavähi esinemise vähenemisest rääkida.

Tavaliselt lööb nahavähk välja üle 50 aastaste juures. Samas on üpris murettekitav melanoomi (pigmentkasvaja) sagenemine ka noorematel naistel. Ühelt poolt võib olla tegemist soodumusliku momendiga, teisalt võib üheks tekkepõhjuseks pidada ka ultraviolettkiirguse aktiivsust. Sünnimärke on igal inimesel, kuid mitte kõigil ei hakka neis toimuma muudatused, seega on tegemist mitmete tegurite koosmõjuga," kinnitab professor.

Dermatoloog Elo Kuum`a kommentaar:

Solaariumid on paljude poolt eelistatud päevitamiskohad ning tihti arvatakse, et tegemist on ohutu alternatiivse võimalusega pruuniks saada. Vaid 20 minutit päikese käes on võrdne terve päeva veetmisega rannas.

Enamus inimesi ei ole kahjuks teadlikud solaariumide potentsiaalsetest ohtudest. Uuringutes on selgunud, et just ultraviolettkiirgus (UVK), eriti nooremas eas saadud UVK, tõstab oluliselt nahavähi ja melanoomi riski. Kahjuks on enamus solaariumi külastajaid alla 30 aastased. Nn. kunstlik päike on praeguseks tunnistatud kindlaks kartsinogeeniks (U.S. National Toxicology Report On Carcinogens 2000).

Solaariumite reklaamides väidetakse, et nad ei kiirga põletavaid UVB kiiri. UVB-kiired (esinevad ka päikesekiirguses) on suhteliselt lühikesed, põhjustavad pindmisemaid naha põletusi ja naha pigmentlaigulist ning tuhmi väljanägemist. UVA-kiired seevastu on tunduvalt õrnemad, kuid pikemad ja jõuavad sügavamale nahka, põhjustades seal DNA, kollageeni, elastsete kiudude, pärisnaha veresoonte jt. struktuuride kahjustust. Lisaks on tõestatud, et UVA solaariumid kiirgavad siiski ka 5% UVB kiiri.

UVK, eriti UVA, vähendab organismi immuunsust, selle võimet võidelda infektsiooni ja vähiga. Liigne UVK on suures osas süüdi peente veresoonte ilmnemises nahal.

Suhteliselt ohutuks viisiks head jumet saada jäävad isepäevituvad kreemid ja losjoonid. Keemiline reaktsioon ja värvi muutus nende abil leiab aset epidermise kõige pindmisemates kihtides. Pigment püsib 3-4 päeva.