Selliste järeldusteni jõudis rahvusvaheline uurimisgrupp olles võrrelnud 695 inimese piha ümbermõõtu ja puusalaiust südamehaiguste riskiteguritega – vererõhu, kolesteroolitaseme, triglütseriididetaseme, vere suhkrusisalduse ja insuliinitasemega.

Juba mõnda aega teatakse, et kõhu peale ladestuv rasv on ohu märk. Miks? Sest sealsed rasva rakkudes ladestatud vabad rasvhapped sisenevad verevoolu einestamise ajal, tõstes kolesterooli ja veresuhkru taset, muutes sellega keha kaitsetuks diabeedi ja vereringe häirete ees.

Miks on puusadele ladestuv rasv aga ohutu? Sest ta püsib rasvrakkude sees lukustatuna niikaua, kuni keha vajab teda energiaks. Üleminekuikka jõudnud naistel on rasvarakud lisaks veel “hormoonilaod”. Samas tegid teadlased ka täpsustuse: suured puusad ei ole kaitsvad, kui ollakse samaaegselt ülekaaluline või omatakse jämedat taljet.