Ilma seosed tervisega

Järsk ilmamuutus võib kroonilisi haigusi põdevatel inimestel esile kutsuda enesetunde halvenemise, mis väljendub vererõhu kõikumises, rohkes higistamises, liigesevaludes, peapöörituses ja -valudes, stenokardiahoogudes, kroonilise haiguse ägenemises.

Kui termomeetri näit langeb, ei soovita meedikud dieeti pidada ega paastuda. Organism peab tulema toime õhuniiskuse ja temperatuuri muutustega, õhurõhu kõikumisega ja päikese aktiivsuse langusega. Eriti raskelt elavad ilmamuutusi üle südame- ja vererõhuhaiged.

Paljude krooniliste haiguste ägenemine sõltub aastaajast. Südame-veresoonkonna haigused teravnevad sügis-talvisel perioodil, mil esineb sagedamini ka müokardi infarkti ja insulti. Mao- ja kaksteistsõrmiku haavandid ägenevad kevadel ja sügisel. Kevadel sagenevad ka kopsuhaigused, tuberkuloos ja allergilised haigused.

Hüpertoonikutel põhjustavad vaevusi (peavalu, vererõhu kõikumine, raskustunne) ilmamuutused, kõikuv õhurõhk ja magnettormid. Kergematel juhtudel esinevad närvilisus, töövõime langus ja nõrkus. Tsükloni moodustumise ajal alaneb õhus hapniku hulk. Hingamisorganite ja südame-veresoonkonna krooniliste haiguste põdejatel esineb just sel ajal südamepekslemist, unisust, hingeldust ja nõrkust, sest hapnikukogus veres on vähenenud.

Kõrge atmosfäärirõhuga ja tugeva tuule puhul tõuseb vererõhu toonus ka tervel inimesel. See võib põhjustada peavalu, bronhiaalastma haigetel esineb sagedamini atakke, halb enesetunne on ka sapihaigetel.

Inimestele, kes ei talu ilmamuutusi, soovitavad arstid:

* vältida soolaseid toite, kanget kohvi ja alkoholi. Viimast vältida eriti siis, kui organism jahtub (suusatades, kalastades, väljas töötades) — alkohol takistab organismil külmaga kohanemast. Pärast jahtumist juua kuuma jooki, lebada kuumas vannis, võib võtta ka 50 g viina

* Enne pingerikast tegevust joo veiste-südamerohu tinktuuri. See tõstab veidi vererõhku ja rahustab

* Enne tänavale minekut seisa veidi jahedas trepikojas

* Mida külmem ilm, seda täisväärtuslikumat menüüd nõuab organism. Toit peab sisaldama piisavalt valke, süsivesikuid, rasvu ja vitamiine

* Enne magamaminekut võta 30-40 tilka valokordiini, piira unerohu tarbimist

* Kui soovid minna reisile, siis pea meeles, et biorütm on teistsugune — adrenaliini tase on nõrgenenud, uute tingimustega kohaned halvemini, võib tekkida unetus või närvilisus. Eriti teravalt ilmnevad teise ajavööndisse ja kliimatingimustesse sattudes need sümptomid koleerikul, sest neil on väiksem energiareserv ja organism kasutab oma varud kiiresti ära. Söö ja joo rohkem antioksüdante sisaldavaid toiduaineid, väldi kohvi, kanget musta teed ja kokat. Võta ööpäevas 0,2 g askorbiinhapet

* Biomagneetiliste tormide ajal on raskem keskenduda.

* Kui oled stressis või kannatad üleväsimuse all, tugevneb organismi tundlikkus looduse tujude suhtes. Meteopaatia üheks näiteks on unisus enne tugevat vihmasadu. Arstide väitel võib ülitundlikul inimesel juba 3 päeva enne tormi või ilma külmenemist tugev peavalu olla või luud-kondid valutada. Selle vähendamiseks ravi välja oma põhihaigus ja tugevda närvisüsteemi

* Hüpertoonik peaks võtma arsti poolt määratud ravimit juba hommikul ja mitte end tööga üle koormama. Võimaluse korral jääda neil päevil üldse koju. Kui meelekohtades tuikab, kasuta vanaemade nippi: hinga sisse tammelehtede lõhna. Aseta toas laiali tammelehtede kimbud. Liigu palju, et vereringet kiirendada. Vala end jaheda veega üle või hõõru nägu ja kaela külma vee või jäätükkidega

* Vegetodüstoonikutel on soovitav juua rahustavat taimeteed. Unetuse korral panna padjapüüri palderjanilehti, tilgutada aroomilampi lavendli- või sidruniõli, mõjub uinutavalt. Aju verevarustust parandab liikumine, vähemalt kaks korda aastas on soovitav läbi teha ravimassaaži kuur

* Kui väljas on tugev tuul, ärrituvad naharetseptorid, see kutsub esile kesknärvisüsteemi erutust, agressiivsust ja ärrituvust. Väldi kohvi ja alkoholi, joo rahustavaid taimeteesid.