B hepatiiti põhjustab hepatiit B viirus (HBV). B hepatiit on probleemiks kogu maailmas, kokku arvatakse maailmas olevat 300 miljonit HBV kandjat. Igal aastal sureb HBV seotult 250 000 inimest.
HBV püsib +30C juures elus 6 kuud. Nakkavad on kõik verd ja plasmat sisaldavad kehaeritised - veri, sperma, tupeeritis jne. Arenenud maades on pooltel juhtudel nakkus saadud sugulisel teel, kuid järjest tõuseb narkootikumide veeni süstimise teel saadud nakkuse osakaal. Ohtlikud on ka tätoveerimised, kõrva-, nina- ja nabarõngaste panekud.
Arengumaades, kus HBV kandlus on eriti kõrge, on suur osa nakkusest saadud varases lapseeas või isegi sünnil. See on väga ohtlik just kroonilise B hepatiidi tekke seisukohalt, sest kui täiseas saadud B hepatiidist läheb krooniliseks 10%, siis sünnil saadust 90%.
Peiteperiood kestab 1- 4 kuud.
Nähud:
70% juhtudest kulgeb väheste kliiniliste avaldustega, vaid 30% tekib nähtav kollasus nahal ja limaskestadel.
Muudest nähtudest väärib märkimist palavik, isutus, oksendamine, kõhuvalu ja lööve. Kui 6 kuu jooksul maksafunktsiooni näitajad ei normaliseeru, siis võib juba arvestada kroonilise B hepatiidi tekke võimalusega.
Kroonilise B hepatiidi ilmingud võivad olla äärmiselt tagasihoidlikud, vaid raskustunne paremal roidekaare all, kuid harva siiski on see ka ägeda B hepatiidi moodi. Kroonilise hepatiidi kinnitab maksa histoloogiline leid, mis saadakse teada maksakoe proovitüki võtmisel. Aastate jooksul võib kroonilisest B hepatiidist edasi areneda maksatsiroos, mis omakorda võib edasi areneda maksavähiks.
Erilist tähelepanu väärib sünnil saadud B hepatiit, sest nendest ainult 5% tekib 1-4 kuu möödudes äge B hepatiit. Enamus nakatunud imikuidjääb krooniliseks viiruskandjaks, ohuga kroonilise B hepatiidi avaldumiseks täiseas. Kui ägeda B hepatiidi suremus on tavaliselt 1%, siis sünnil saadul 25%.
90% ägedat B hepatiiti põdenutest saab terveks, 10% jääb krooniliseks viiruskandjaks kõigi eelpool toodud ohtudega.
Nakkusliku hepatiidi haige peaks olema nakkushaiguste arsti järelvalvel. Eriti tähtis on see HBV ja HCV nakkuse korral, sest need viirused põhjustavad kroonilist viiruskandlust ja kroonilist hepatiiti.
Ravi:
Ravi haiguse ägedas perioodis on sümptomaatiline ( vt. HAV).
Kroonilise B hepatiidi ravis kasutatakse alfa interferooni ja/või viirusevastaseid preparaate. Kahjuks pole ükski nendest rohtudest seni olnud piisavalt edukas ning kõrvalnähtudeta.
Haigusestumise vältimiseks on kasutusel vaktsiin, kuid mõtestatud käitumisega saab ka palju ära hoida. Ei tohi puutuda kinnastamata käega võõrast verd, kasutada võõraid hambaharju, maniküürtarbeid ja pardleid, astuda seksuaalkontakti kondoomita. Sama kehitib ka teadaoleva HBV või HCV suhtlemisel.
Vaktsineerida tuleb :
Eestis on med. töötajate, HBV kandlusega emade vastsündinute ja 13 aastaste laste vaktsineerimine tasuta. Tallinnas vaktsineeritakse kõik vastsündinud. Samas peab ütlema, et vaktsineerimise programm erineb riigiti sõltuvalt HBV situatsioonist vastavas riigis. Lõunapoolstes riikides on B hepatiiti haigestumus kõrgem, põhjapoolstes madalam.
Nagu juba ülalpool öeldud nakatuvad B hepatiiti ennekõike narkomaanid ning juhupartneritega kaitsmata suguelu elavad inimesed.
NB! Ole siis ettevaatlik ja lase ennast vaktsineerida kui liigud B hepatiidi ohtlikus ring- või piirkonnas.
Ja mis siis D hepatiit on?
D hepatiiti põhjustab D hepatiidi viirus (HDV). Ka D hepatiit on levinud kogu maailmas. Kuigi HDV on tihedalt seotud HBV-ga ei lange nende levikualad täiesti ühte.
Kõige sagedamini põetakse D hepatiiti Vahemere ääres. Seal nakatutakse juba lapseeas läbi vigastatud naha või limaskesta. Mujal on esiplaanil nakkumine sugulisel või narkootikumide süstimise teel. 5% HBV kandjatest on ka HDV kandjad.
Nähud:
Samaaegne HDV ja HBV nakatumine põhjustab ägeda hepatiidi nagu HBV, kui aga HDV tuleb juurde varasemale HBV-le, siis võib tekkida väga raske isegi surmale viiv maksakahjustus.
Alati ei pruugi siiski üldse märgatavat tervisehäiret tekkida, viirus on organismis lihtsalt varjatult olemas, ennast ei näita, kuid nakkab.
Ravi:
Ägeda D hepatiidi ravi on taas sümptomaatiline, kroonilise korral kasutakse alfa interferooni ja viirusevastaseid preparaate.
Vältimine nagu HBV korral, s.t. ka HBV vastane vaktsineerimine, sest ilma B hepatiidita ei saa D hepatiiti haigestuda.
C hepatiit ka veel?
C hepatiiti põhjustab C hepatiidi viirus (HCV). HCV on infitseeritud 3% maakera elanikest.Varem oli see tuntud kui vereülekannetel saadud haigus, nüüd on peamiselt veeni süstivate narkomaanide tõbi. Seksuaalsel teel ja olmes saadakse 5-10%. Emalt lapsele sünnil ülekande risk on 2%.
Viirus pole väliskeskkonnas nii püsiv kui HBV.
Haiguse peiteperiood kestab 6-12 nädalat.
Nähud:
C hepatiidi eripäraks on see, et ta kulgeb vaid 15% nähtava kollasusega. Võib öelda, et haigus on juba loomult krooniline, sest 50-80% nii kulgebki.
Ainsaks tundemärgiks võib olla raskustunne paremal roidekaare all maksa piirkonnas ja väsimus. Ka maksa funktsiooni analüüsid on tunduvalt tagasihoidlikemate nihetega kui eelnevate hepatiitide korral.
Minimaalne aeg mis kulub ägedast hepatiidist krooniliseks minekuks on 6 kuud. Kroonilisel C hepatiidil on sama saatus kui B hepatiidil, s.t. aastate pärast maksatsirroos ja veel hiljem maksavähk.
Ravi:
C hepatiidi ravi on sümptomaatiline, kroonilise C hepatiidi ravis on mõõduka efektiga kasutusel alfa interferoon ja/või ribaviriin. Millist ravi ja kui pikalt kasutada sõltub viiruse hulgast veres ning ka viiruse genotüübist. Igal juhul ei saa läbi maksakoe proovi andmeteta.
Vaktsiini C hepatiidi vastu kasutusel ei ole.Tuleb end ise targa käitumisega säästa nagu ka HBV korral.
NB! Igasse võõrasse kehavedelikku tuleb suhtuda kui ohtlikkusse, sestHCV on 20 korda ja HBV isegi 100 korda ohtlikumad kui HIV!!!
G hepatiit on viimane?
Praeguse seisuga on G hepatiit tõesti viimane teadaolev hepatotroopse etioloogiaga hepatiit. G hepatiiti põhjustavad 2 viiruse varianti - GBV-C ja HGV.
3% läänemaade doonoritest ja 20% korduvaid hemodialüüsi saanud patsientidest on G hepatiidist infitseertud. Sageli on nad samaaegselt nakkunud ka C hepatiidist.
Nähud:
Tavaliselt nähtavat haigust ei teki, ainult veres võib leida püsivat või perioodilist viiruse hulga tõusu.Vaid Saksamaal on registreeritud ägeda G hepatiidi raskeid juhtumeid.
Ravi:
Ravi on peamiselt sümptomaatiline, kuid on kasutatud ka alfa interferooni.
Vaktsiini profülaktikaks kasutusel ei ole.
Jälle on päevakorral nn. enesekaitse!
Hepatiit Eestis
| AASTA | A HEPATIIT | B HEPATIIT | C HEPATIIT |
| 1990 | 1244 | 109 | Ei tuntud veel |
| 1991 | 982 | 110 | 21 |
| 1993 | 1897 | 149 | 26 |
| 1995 | 267 | 154 | 66 |
| 1997 | 179 | 567 | 272 |
| 1999 | 381 | 280 | 244 |
| 2000 | 79 | 437 | 365 |
| 2001 5 kuud | 8 | 200 | 147 |
Eestis oli 1997-1999 a. alla 10 aastaste HBV haigestumine madal, kõige kõrgem oli see 15-19 aastaste hulgas.
Arvestades süstivate narkomaanide hulga järsku tõusu ning seda, et nende hulgas on ka naisi, siis on karta kaasasündinud B hepatiidi haigestumise tõusu.
Merimetsa haiglasse on korduvalt pöördutud lastega, kes on end liivakastis mängides vigastanud narkomaanidest mahajäänud süstaldega. Need lapsed on koheselt siis ka HBV vastu vaktsineeritud, kuid seda vanemate rahakoti arvelt.
13 aastased kuuluvad vaktsineerimisele, sest teatavasti algab suguelu tänapäeval juba koolieas ning narkomaaniaga tehakse algust ka üsna varases eas.
Ühelegi HBV nakatunule pole kleebitud silti, et ta seda viirust kannab. Harjusmuspäraselt kardetakse vaid nähtavalt kollast inimest. Tegeikkuses ei pruugi kollasus üldse tekkida.
Antud epidemioloogilist situatsiooni arvestades on mõistlik vaktsineerida kõiki neid eelpool mainituid gruppe.
Tagasi A ja E hepatiidi juurde
Dr. Kristi Ott,
Tallinna Merimetsa Haigla
