Kordame sügiseks: viirused

Aeg hakkab sügise pole kiskuma. Kaugel pole ka kõikvõimalike viirushaiguste leviku kuldkuud. Turtsuvad ja vesised ninad …. Brrr…Ehk on enda ja perekonna kaitsmisel abi kui enne "hooaega" selle paljukuuldud sõna sisemusse kaeda.

Mis on üldse viirus?

Viirused erinevad bakteritest selle poolest, et neil puudub rakustruktuur ning nad on palju väiksemad. Näiteks on rinoviiruse (pesitseb ninas) diameeter on umbes 20 nanomeetrit. Viiruse väiksusest ettekujutuse saamiseks kujutlege, et neid mahub millimeetrisse 50 tuhat. Inimese nina limaskesta raku diameeter on umbes 20 mikromeetrit ehk umbes 1000 korda suurem kui viirus. On raske ette kujutada, et nii väike viirus suudab põhjustada nii palju vaeva ja viletsust kui tavaline külmetushaigus.

Nii mõnigi teadlane leiab, et viiruseid ei saa lugeda "elus" olevateks, kuna nad peavad paljundama end rakkude sees. Näiteks on rinoviirus struktuurilt kahekümne küljega, kusjuures geneetilist koodi kandvat viirusetüve ümbritseb proteiinikest ja paljuneb ta nina limaskesta rakkudes..

Millised viirused põhjustavad külmetust?
Tavalise külmetuse sümptomeid põhjustavaid viirusi on üle 200. Neist umbes 30-40% täiskasvanutel esinevate külmetushaiguste põhjuseks on rinoviirused ehk ninaviirused.

Teised tavalist külmetushaigust põhjustavad viirused on näiteks koroona-, adeno-, paragripi ja gripiviirus.

Ainuüksi sümptomite põhjal ei ole viirusetekitajat võimalik kindlaks määrata, kuna need on üldiselt sarnased.

Kuidas viirus ninasse pääseb?
Viirus tungib ninasse tavaliselt koos sadade sarnaste viirustega, mis peituvad nakatatud inimese limapiisas. Kriitiline hetk on see, kui viirus kinnitab end nina limaskesta rakkude külge.

Rinoviirus kasutab nina limaskesta raku külge kinnitumiseks proteiinikestas olevat süvendit ehk niinimetatud kanjonit, millega ta haakub raku proteiiniretseptori külge otsekui põkkudes. Raku proteiiniretseptorit kutsutakse ICAM retseptoriks. Raku külge kinnitununa tungib viirus rakku ning asub seal oma geneetilist koodi paljundama.

Külmetus ja arvutikood
Viiruse geneetiline kood on ribonukleiinhappe (RNA) vormis. See meenutab rakumasinasse sisestatud arvutikoodi, mis annab rakule korralduse uusi viiruseid teha. Viirusetüve RNA sisaldab umbes seitset tuhandet nukleotiidi ning ta esineb viirusekestas rõngasse tõmbunud pika jadana. Viirused paiskuvad ninna laiali, kui rakk lõhkeb nakatades ümberkaudsed epiteelrakud ning pääsedes ninast eralduva limaga välja teisi nakatama.

Nakkus ei põhjusta alati nakatumist
Enamus viirusinfektsioone ei põhjusta nakatumist, sest nad on subkliinilised ehk ilma sümptomiteta. Seda nimetatakse "jäämäe tipu" kontseptsiooniks, kuna tõsised haigused on vaid infektsioonijäämäe tipp. Viroloogide sõnul ei põhjusta enamus viiruseid sümptomeid ning jäävad märkamata. Jäämäe alumises osas on viirused, mis ei nakata rakke või põhjustavad vaid tühiseid sümptomeid, näiteks paar aevastust või kurgukihelust, mida me tähelegi ei pane. Tõsiseid külmetushaigusi põhjustavad viirused on suures vähemuses ja moodustavad seega infektsioonijäämäe tipu.

Mõistmaks seda, miks mõni viirus põhjustab nakatumist ja teised mitte, tuleb hästi mõista immuunsussüsteemi iseärasusi, näiteks stressi.

Olete stressis, järelikult haigestute
Eksperimentaalsed uuringud, mille käigus hea tervise juures olnud vabatahtlikele viidi ninna viirused, kinnitavad seost psühholoogilise stressi ja viirustele vastuvõtlikkuse vahel. Kuigi selle mehhanism on veel selgusetu, seostavad teadlased seda stressihormooni kortikosteroidiga, mis vähendab keha vastupanuvõimet.

Moodsa linnaelu stress võib olla üks põhjuseid, miks tavalised külmetushaigused ülerahvastatud linnades nii hõlpsalt levivad.

Külmetushaiguste sümptomid
Tavaline külmetus ei põhjusta nina limaskestas nähtavaid muutusi. Infektsioonikohad on imepisikesed ning laiali nina ja kurgu limaskestal. Samas on need infektsioonikolded kui tõrvikud, mis võivad vallandada terve ahelreaktsiooni, alates immuunsussüsteemi käivitamisest kuni keemiliste reaktsioonide ja haiguse sümptomiteni.

Tapjarakud ja antikehad
Viirusinfektsioon aktiveerib valged vererakud, mis toimivad viirusetapjatena ning toodavad antikehasid. Infektsioonist saavad eelkõige jagu valged vererakud. Antikehade tootmine algab umbes kaks nädalat pärast nakatumist, kusjuures antikehade tootmise kulminatsioon on kolme kuni nelja nädala pärast. Antikehad aitavad vältida nakatumist sama viirusega, aga nad ei kaitse organismi teiste viiruste vastu. Külmetushaiguste põhjustajaid on üle paarisaja tüübi, kusjuures inimene võib nakatuda eluajal paar korda aastas külmetushaigustesse, mille põhjuseks on iga kord uus viirus.

Mis need sümptomid vallandab?
Valgete vererakkude tekitatud desinfitseerivad ained võivad kahjustada limaskesta ning see põhjustab sümptomeid. Valgete vererakkude toodetud oksüdeeruvad ained võivad aktiveerida ensüümid, mis tekitavad keemilise reaktsiooni ja põhjustavad haigussümptomeid. Seega põhjustavad külmetushaiguste sümptomeid veresoonte, näärmete ja närvikudede keemilised vahendajad, näiteks bradükiniin, prostaglandiin, tahhükiniin, histamiin ja tsütokiinid. Arvatakse, et domineerivat rolli selles keemiliste vahendajate assortiis mängib peptiid nimega bradükiniin. Seda kemikaali leidub külmetushaigusi põdevate patsientide nina limaskestal. Vabatahtlikega tehtud katsed näitasid, et selle viimine tervete inimeste ninna põhjustas ärritust, kurguvalu ja nohu.

Huvi bradükiini vastase toimeaine välja töötamise vastu on meditsiinimaailmas suur eelkõige ka seepärast, et seda kemikaali seostatakse ka liigesepõletikega reumaatilise artriidi patsientidel. See oleks tõhus vahend ka nohu ravimiseks, nii nagu antihistamiin aitab ravida heinapalavikku.

Kuidas külmetushaigus algab
Esimene külmetushaiguse sümptomid on tavaliselt kuiv kraapiv tunne kurgus, mille põhjuseks võib olla nina tagumisse otsa tunginud viirus. Infektsioonile viitavad ka aevastamine ja nohu.

Kas tegemist on külmetuse või gripiga?
Gripi ja bakterinfektsioonidega seostatakse tavaliselt peavalu, palavikku ja lihasevalu, aga need sümptomid võivad esineda ka viirusinfektsiooni korral. Külmetushaiguse ja gripi vahel ei ole võimalik teha vahet vaid sümptomite põhjal! Üldiselt algab gripp väga kiiresti ning seda seostatakse palaviku ja lihasvaluga, aga neid sümptomeid võib põhjustada ka külmetushaigus. Täiskasvanutel on külmetusega kaasnev palavik haruldane, lastel aga tavaline.

Kuidas nina kinni läheb?
Kinnine nina on üks külmetushaiguse tüütumatest sümptomitest. Seda põhjustab suurte nina ääristavate veenide paistetamine. Veenide paistetust kontrollivad närvid, mis eritavad norepinefriini ja noradrenaliini nimelisi kemikaale. Nina kinnisust põhjustab norepinefriin.

Köha on tavaliselt hilisem sümptom ja seda põhjustavad kõri, trahhea ja alumiste hingamisteede põletik. Kuiv köha on seotud ülemiste hingamisteede põletikuga ja lahtine köha alumiste hingamisteede põletikuga.

Kui te olete äsja toibunud külmetushaigusest, kas te võite uuesti haigestuda?
Jah. Viiruse vastu loodud antikehad on väga spetsiifilised ja kuna külmetushaigusi põhjustavaid tuntud viiruseid on ligi kakssada, võite te kergesti nakatuda teist tüüpi viirusesse.

Olles käesoleva meeldetuletusega tutvunud on teil veel aega oma immuunsüsteemi turgutada, et sügisestele ilmadele püstipäi vastu minna.