Haigus jaotatakse 2 tüüpi.

- I tüüp (insulin dependent) kimbutab alla 30-aastasi, tuues kaasa tervisliku seisundi kiire halvenemise.

- I I tüüp (non insulin dependent) tabab tavaliselt üle 40-aastasi liigkaalulisi. Kuid tendtents on noorenemisele, seoses vale toitumise ja väheliikuvate eluviiside levikuga noorte hulgas näitab Ameerika kogemus. Just II tüüpi suhkruhaigust ehk täisea diabeeti on võimalik järjekindla füüsilise aktiivsusega eemal hoida.

Suhkruhaigust puudutaval teemal on Tallinna Magdaleena Haigla endokrinoloogia osakonna juhataja doktor Jaanus Kergega teinud intervjuu Juta Üts.

Missugused on suhkruhaiguse esmased sümptomid?
Pikemat aega (nädalaid ja kuid) esinev suukuivus ja janu. Sagenenud rohke uriinieritus. Seletamatu kaalutõus- või langus. Väsimus ja töövõime vähenemine. Siis tuleks tingimata arstiga nõu pidada.

Kas päriliku eeldusega haiguseks peetavat 2.tüübi (vanemaealiste) suhkruhaigust on võimalik kuidagi ära hoida, kui ema-isa seda põdesid?
Tervislike eluviiside puhul ei tarvitse diabeet ilmneda. Kui aga pärilike eeldustega inimene oma tervisesse hooletult suhtub, võib see tõbi tingimata avalduda üsna varakult. Seetõttu on oluline oma perekonna tervisliku tausta vastu huvi tunda ja endagi tervist tundma õppida. Eelkõige tuleks kursis olla vererõhu, -rasvade ja -suhkru näitudega. Naistel on eelsoodumuseks haigestuda diabeeti kas siis, kui nad on sünnitanud üle 4kliose lapse.

Ütlesite, et 2. tüübi suhkruhaigust esineb tänapäeval ligi 90 % diabeetikutest. Üle 50.a inimestest on see haigus igal kümnendal, vanematel kui 70aastased juba igal neljandal. Ei mäleta, et suhkruhaigusest oleks olnud palju kuulda näiteks 30 aastat tagasi.
Diabeet kui epideemia leiab käsitlust viimased 15 a, mil suhkruhaigete arv on kahekordistunud. Arenenud riikides on üheks leviku põhjuseks elanikkonna vananemine, teiseks ja kolmandaks aga inimeste järjest vähenev füüsiline aktiivsus ning rasvaste ja süsivesikute rikaste toiduainete ja jookide tarbimise kasv. Ka vaestes arengumaades suurenes diabeeti haigestumine, kui napp tavatoitumine hamburgeri- ja coca-cola-ajastuga asendus.

Millist rolli mängib haigestumisel alkohol? br> Alkohol on riskitegur kui täiendavate kalorite allikas ja isutõstja. Näiteks annab pudel kanget õlut üle 300, 100 g konjakit või viskit ligi 250 kcal energiat, mis vastab tublile lõigule vahukooretordile. Aga paljud mehed kulistavad päevas "pool torti" ja lisavad sellele kõva kõhutäie seapraadi hapukapsastega.

Kas intensiivne spordiga tegelemine aitab 2 tüübi diabeeti vältida?
Regulaarse füüsilise koormusega kolm ja enam korda nädalas saab ka pärilike eelduste puhul diabeeti edasi lükata. Edasilükkamine hoiab ära nö salaja arenevate tüsistuste tekke, tüsistused on aga suhkruhaiguse põhiprobleem.

Rääkige tüsistustest.
Suhkruhaigusega kaasnev kõrge veresuhkur on põhiline lüli negatiivse suunaga ainevahetusahelas, mis viib kiirema vananemiseni ja aterosklerootiliste (veresoonte lupjumine) muutusteni - suhkruhaigeil esineb kuni 3 korda rohkem südame- ja ajuinfarkti.

2. diabeedi tüsistuste hulka kuulub ka nn diabeetiline jalg - häire, mida võib kaheks jagada: varane jalaveresoonte umbumine alteroskleroosi tõttu ja, palju enam tähelepanu pälviv, normaalse signaalsüsteemi kadumine närvide kahjustuse tagajärjel. Signaalsüsteemi kadumisega kaasnevad tundlikkuse häired. Näide: kingas võib olla kivike, aga inimene ei tunne seda. Jalg hõõrdub ära, tekib haavand. Alati nahal esinevate seente ja mikroobide tõttu võib haavand üle minna põletikuks, sest diabeedi puhul on kaitsebarjäär nõrgem. Kehvemast verevarustusest tingituna võib asi lõppeda diabeetilise gangreeniga.

Toimetusse tuli küsimus: põen suhkruhaigust, ei tunne labajalgadel enam nõelatorget ega külma ja kuuma vahet, kas mul seisab varsti ees jalgade amputeerimine?
Amputatsiooni ei tarvitse kunagi ette tulla, kui see inimene kannab oma jalgade eest hoolt.

Kingad ei tohiks kunagi pigistada, vaid peaksid pigem number suuremad olema, et varvasteni jääks vähemalt sentimeetri jagu ruumi. Jalad tuleb hoida puhtad ja pärast igaõhtust pesu kontrollida ka jalataldu, kas nahk on terve. Kõik veresoonkonna- ja närvisüsteemi probleemid lähtuvad aga veresuhkrust. Mida normilähedasem see püsib, seda julgemini võib suhkruhaige tulevikku vaadata, sest haigusega kaasnenud tüsistused ei süvene.

Kas jalgade tundlikkuse häiret saab välja ravida?
Saab, olenevalt sellest, kui kaua ja kui raskelt on see esinenud. Lisaks diabeediravile kasutatakse jalgade tundehäire raviks ka teisi leevendavaid abivahendeid.

Kas suhkruhaigel võivad kahjustuda ka silmad?
Silmade, jalgade ja neerude tüsistused arenevad enamasti koos. Silmapõhi on kui peegeldus väikeste veresoonte seisundist. Kui nägemisega ei olegi probleeme, peaks diabeetik vähemalt kord aastas silmaarstil käima. Silmaarst annab ravi häire leevendamiseks, kusjuures põhitingimuseks jääb ikkagi veresuhkru alandamine. 2. tüübi diabeedi puhul ei ole pimedaks jäämine siiski kuigi sagedane.

Diabeedi mõju neerudele?
Neerude põhifunktsioon on organismi filtreerimine, jääkainetest puhastamine. Suhkruhaiguse korral kahjustuvad neeru membraanid e sõelad, hakates rohkem valku läbi laskma, tekitades selles elundis kõrgema rõhu. Suhkruhaigusest tingitud neerude kahjustus ei põhjusta haigele valu ega anna endast ka muul viisil märku. Häire tehakse kindlaks teatud uriinianalüüsiga. Tänapäeval on ravimeid neerude kahjustuse pidurdamiseks.

Suitsetamine on teatavasti suurimaid riskitegureid.
Suitsetades häirub oluliselt juusveresoonte vereringlus, mis diabeedi puhul on niigi häiritud. Veresooned ahenevad veelgi, soodustades ummistuste e trombide teket. Kui patsient suitsetamist ei lõpeta, on peaaegu kogu diabeedi ravi mõttetu.

Kas insuliinravi (insuliini süstimist) kasutatakse kõige raskema diabeedivormi korral?
Insuliinravi kasutamine ei näita haiguse raskust. Seda näitavad tüsistused, mille ärahoidmise või leevendamise ainuke tõhus relv on normaalne veresuhkur, ükskõik missuguste võimalustega see saavutatakse.

Saab patsient ka ise oma veresuhkrut mõõta?
Veresuhkru mõõtmise aparaadi e glükomeetri võib patsient osta soodustingimustel, kui ta peab tegema 3 või enam süsti päevas, st, kui selle inimese elurütm tingib suuri veresuhkru muutusi lühikese aja jooksul, mistõttu peab andmed kiiresti teada saama.

Glükomeeter oleks vajalik kõigile diabeetikuile, et oma toitumisharjumusi ja füüsilist koormust reguleerida. Aparaat maksab 600-2000 kr. Aga iga mõõtmise puhul tuleb kasutada testribasid, mis maksavad 10-12 kr tükk, seega lisandub näit neljakordsel mõõtmisel (2 korda enne ja pärast sööki) päevas üle 40 kr.

Missugustes piirides peaksid täiskasvanud inimese veresuhkru- ja vererõhu näitajad püsima?
Sõrmeotsast võetud veresuhkru näit enne sööki peaks olema alla 5,5mmol/l , pärast söömist ei tohiks see ületada 8 mmol/l, normaalse süstoolse (ülemise) ja diastoolse (alumise) vererõhu ülemine piir 130/85 mmHg. Niisugused väärtused tagavad ka diabeetikule tüsistusteta tervise. Kuuldavasti ei tohi diabeetik pidada pikki söögivahesid e väga näljane olla.
Kui kasutatakse ainult toiduvaliku ravi või tablette, mis omainsuliini toodangut otseselt ei suurenda, ei pea pikki toiduvahesid vältima. Aga et diabeedi puhul napib omainsuliini nagunii, ei tohiks tõesti lubada endale harva ja korraga rikkalikku söömist. Sagedasema ja väikestes kogustes söömise korral ei ole veresuhkru kõikumised liialt suured.

Kas suhkruhaigusest on võimalik täielikult terveneda?
Päriselt mitte. Aga kui veresuhkur õige toiduvaliku ja arsti poolt määratud ravimite abil eespoolnimetatud normides hoitakse, ongi see tervenemine.

Veel kord, diabeedi ravil on kõige tähtsam revideerida-muuta elustiili: - suurendada füüsilist koormust, mis ei tähenda jõusaali, pigem regulaarset jalgsi käimist 3-4 korda nädalas 3-4 km korraga;
- vähendada kaloririkaste toitude-jookide tarvitamist miinimumini;
- lasta regulaarselt kontrollida (või osta endale mõõtur) ja hoida normis vererõhk.

Just neist abinõudest sõltub, kas patsient 10 a pärast on veel töövõimeline ja milline on ta elukvaliteet.

Artikkel on pärit Terviselehest