Tüüpiliselt tekib ta päikesele avatud pindadel, rohkem heledanahalistel ja vanematel inimestel. Peamiseks põhjuseks on ultraviolettkiirgus (UVK), eriti krooniline päikesele eksponeeritus ja korduvad päikesepõletused. Arvatakse, et olulisemat rolli mängivad UVB kiired. Tüüpiline on pikk peiteperiood (20-50a) UV-kahjustuse ja kliinilise haiguse avaldumise vahel.

BCC areneb epidermise ehk naha pindmise kihi põhjarakkudest. Ta on väga harva eluohtlik, tavaliselt kasvab aeglaselt kuude või aastate jooksul ja annab harva siirdeid. Vaatamata sellele võib ta mitte ravimisel ja hooletusse jätmisel põhjustada olulist paikset kahjustust. Korraliku ravi korral on prognoos hea.

Basaalrakulist vähki on mitut tüüpi. Neist põhilised on:

1) Sõlmeline BCC, mis esineb sageli näol. Iseloomulik on väike poolläbipaistev, vahajas sõlm, keskosast veidi madalam ja kergelt ülespoole rullitud servadega. Ta võib olla pigmenteerunud ja pinnal võivad olla väikesed veresooned. Sõlme keskel võib olla koorikuga kaetud, aeg-ajalt veritsev haavand.

2) Pindmised basalioomid. Neid esineb tavaliselt mitu, sagedamini ülakehal ja õlgadel. Nad on läikivad, roosad kuni punakas-pruunid, kergelt ketendavad ja sageli keskosast lahenenud laigud. Kolded võivad sarnaneda psoriaasile või ekseemile.

3) Morfeataoline BCC. Seda on kõige raskem diagnoosida ja ravida. Ta on agressiivset tüüpi ja infiltratiivse iseloomuga (läbikasvava, tihke konsistentsig) BCC vorm. Iseloomulik on nahavärvi, veidi vahajas ja paksenenud, ebaselgelt piirdunud kolle, mis võib segi minna armkoega.



RAVI

Ravi sõltub BCC tüübist, suurusest ja asukohast. Võimalused on järgmised:

* Ekstsisioon ehk väljalõikamine koos järgneva haava sulgemisega õmbluste abil. See on radikaalne meetod ja kasvaja eemaldatakse peaaegu alati täielikult.
* Külmutamine (krüoteraapia) vedela lämmastikuga. Sobib mitte-agressiivse BCC tüübi korral, kuid edukas ravi sõltub oluliselt protseduuri teostaja oskustest.
* Eemaldamine küreti, diatermia jm.meetodite abil. Paljusid nahavähke saab edukalt ravida, kui eemaldada vaid pindmised naha kihid. Haav paraneb tavaliselt kiirelt ilma õmblusteta ja kosmeetiline tulemus on hea.
* Plastiline kirurgia. Kasutatakse suuremate kollete puhul, kui on vajalik spetsiaalne lapi –või nihutustehnika tekkinud defekti sulgemiseks.
* Kiiritusravi kasutatakse mõnede mitte-agressiivsete BCC-de korral, rohkem vanematel inimestel ja kui kirurgiline eemaldamine pole võimalik.
* Immuunmodulaatorid– ravimid, mis toimivad immuunsüsteemi mõjutamise kaudu. Nende abil on efektiivselt eemaldatud BCC-sid minimaalse armistumisega.

BCC-d saab peaaegu alati ravida. Mõnikord, ebaadekvaatse ravi korral, võib ta tulla tagasi samasse kohta, kuid teda saab siis uuesti eemaldada. Üldine oht uute kollete tekkeks on keskmiselt 35% 3 aasta jooksul ja 50% 5 aasta jooksul peale esialgset diagnoosi.

Profülaktiliselt on oluline kaitsta nahka UVK eest - proovida vältida välistegevusi 10.00 ja 16.00 vahel, kanda laia äärega kübarat ja kasutada päikesekaitsevahendit vähemalt faktoriga 15. Samuti on soovitav käia regulaarselt kontrollis nahaarsti juures, eriti kahtlaste kollete ilmemisel.