Tavaliselt kasvavad SCC-d aeglaselt kuude ja aastate jooksul, kuid esineb ka kõrge riskiga koldeid, mis põhjustavad ulatuslikku paikset kahjustust ja mõnikord surmajuhte. SCC võib anda nii lähi-kui kaugsiirdeid (2-6% juhtudel). Kõrgema riskiga on näiteks kolded alahuulel ja kõrval, üle 2 cm suurused, sügavale ulatuvad kasvajad, samuti retsidiivid.

Sagedasemad põhjused:

* Kumulatiivne eluajal saadud päikesekiirgus, eriti UVB. Lisaks mängib rolli ravi eesmärgil saadud UVK, eriti PUVA.

* Ioniseeriv kiirgus – anamneesis kiiritusravi.

* Immuunsuppressiooniga patsiendid, kes saavad vastavat ravi siirdatud elundi äratõukamise vältimiseks. Näiteks ligi 45% siirdatud neeruga patsientidel tekib SCC 10 aasta jooksul.

* Inimese papilloomiviirus on oluline SCC põhjustaja suguelundite ja küünte piirkonnas. Näiteks küüne ümbruses võib segi minna soolatüükaga.

* Krooniline põletik. Näiteks kroonilised haavandid suus ja nahal, kauaaegsed vanad põletusarmid.

Kliiniline pilt

SCC kujutab endast sagedamini roosakat kuni lihavärvi, tüüpiliselt 0,5-1,5 cm suurust ketendavat laiku või naastu tavaliselt päikesele eksponeeritud piirkonnas ning sageli päikesest indutseeritud prekantseroossete kollete foonil. Ta võib aga esineda ka valge laiguna suu limaskestal või siis valge laigu või punase sametise alana mehe suguti eesmises osas. Tavaliselt ei põhjusta kaebusi, kuid võib ka olla valulik, haavandunud ning veritsev.

Käsnjas kasvaja, mis kasvatab kooriku ja aegajalt veritseb.







Visalt püsiv kestendav ebakorrapäraste servadega punane laik, millele mõnikord tekib koorik ja mis võib veritseda.







Lahtine veritsev haavand, millele tekib koorik ja mis ei kao nädalaid.







Keskelt madalama osaga kõrgem kasvaja, mis aegajalt veritseb. Seda tüüpi kasvaja võib kiiresti suureneda.


















Diagnoosimiseks on vajalik nahabiopsia.
Ravivõimalused ja profülaktika on sarnased BCC omadele. (BCC ravi). Enamus SCC-sid saab edukalt ravida.